Eelseisva ELi idapartnerluse tippkohtumise suurim risk on oht tekitada parterriikides, eelkõige Ukrainas ja Gruusias pettumust, sest midagi konkreetset ei otsustata.

Tippkohtumine toimub Riias 21. ja 22. mail. Sellel on mõtet vaid siis kui suudetakse ka midagi otsustada. Eelkõige kuidas ELi ja idapartnerlusriike, eelkõige Ukrainat, Moldovat ja Gruusiat ELiga lähendada.

Kõige tugevam sõnum peaks olema viisavabaduse kehtestamise konkreetse aja määramine, kuid praegu näib, et seda Riia tippkohtumiselt ei tule. Ka pole ELis jätkuvalt üksmeelt idapartnerlusriikide ELi perspektiivi suhtes. Seega on oluline risk, et niigi keerulisel ajal tekitab idapartnerluse tippkohtumine pettumust, sest midagi konkreetset ei otsustata.

Viisavabaduse konkreetse aja määramine on Ukrainale ja Gruusiale väga vajalik. Aasta tagasi sai viisavabaduse Moldova ning selle aja jooksul on 75 000 Transdnistria elanikku võtnud Moldova kodakondsuse. Seega on viisavabadusel ELiga ka oluline poliitiline mõju.

EL peab suutma idapartnerluse tippkohtumise ebaõnnestumist vältida ning kõige selgem võimalus oleks teha otsus viisavabaduse osas Ukraina ja Gruusiaga. Üksmeel tuleks saavutada ka ELi perspektiivi osas.

The post Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumisel ei tohi lasta läbi kukkuda appeared first on Urmas Paet.

Täna toimus Brüsselis kohtumine Gruusia Vaba Demokraatliku partei esimehe ja endise kaitseministri Irakli Alasaniaga. Ütlesin kohtumisel, et Venemaa püüab külmutatud konfliktialade kaudu Gruusia arengut pidurdada. Nii nagu ta teeb seda ka teistes riikides, kuhu on külmutatud konflikt tekitatud.

Valgevene on ainuke ELi idapartnerluse riik kuuest, kus ei ole külmutatud konflikti. Loodetavasti jääb see nii. Gruusias on neid lausa kaks – Abhaasias ja Lõuna-Osseetias – ning paraku näitavad Venemaa sammud, et Venemaa püüab neid piirkondi lõplikult annekteerida.

ELi ja NATO suunalisele liikumisele on Gruusias toetus jätkuvalt kõrge ning EL peaks sellele vastama viisalihtsustusega ja vabakaubanduslepingu jõustamisega lähitulevikus.

Alasania ütles, et kui Gruusia on edukas Euroopa Liiduga integreerumisel, on ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tulevik paremini kindlustatud, kui Venemaaga koostööd tehes ning seda teavad abhaasialased ja osseedid ka ise. Euroopa Liidu rollist rääkides pidas Alasania oluliseks sealse kodanikuühiskonna toetamist, sest tema hinnangul aitaks ELi panus üles ehitada usaldust Gruusia ning Abhaasia ja Lõuna-Osseetia vahel.

The post Kuuest ELi idapartnerluseriigist viie territooriumil on üks või mitu külmutatud konflikti appeared first on Urmas Paet.

Euronesti parlamentaarse assamblee istungil Jerevanis osalenud Euroopa Parlamendi liikmed ning ELi idapartnerluse riikide parlamentide esindajad võtsid täna vastu resolutsiooni, milles nõuavad kõikide osapoolte koostööd Malaisia reisilennuki allatulistamise uurimises ning süüdlaste väljaselgitamist.

Ütlesin istungil, et selle kuriteo eest vastutajad tuleb võimalikult kiiresti välja selgitada ja kohtu ette tuua. See uurimine ei saa jääda tulemusteta. On kahetsusväärne, et Venemaa ei tee endiselt piisavalt koostööd Malaisia reisilennuki allatulistamise sõltumatus ja rahvusvahelises uurimises.
Resolutsioonis mõistetakse ka hukka Venemaa agressioon Ukrainas ja Krimmi ebaseaduslik annekteerimine. Selline tegevus on olnud Venemaa reaktsioon Ukraina soovile liikuda ELi suunal. Venemaa peab austama Ukraina suveräänsust ja valikuid ning oma väed Ukrainast välja tõmbama ja lõpetama separatistide tegevuse toetamise Ida-Ukrainas.  Kuni Venemaa ei hakka täitma enda poolt võetud rahvusvahelisi kohustusi, peab EL sanktsioonidega jätkama.
ELi perspektiivist rääkides peaks maikuus Riias toimuv idapartnerluse tippkohtumine andma lisatõuke idapartnerluse tugevdamisele, seda eelkõige ELi ja idaparnerlusriikide vahelise poliitilise ja majandusliku koostöö tihendamise kujul. Idapartnerlus peab jääma ELi oluliseks poliitiliseks suunaks. ELi kohus on ka jätkata idapartnerlusriikide toetamist vajalike reformide läbiviimisel.
Neljas korraline Euronesti parlamentaarse assamblee kohtumine toimub Jerevanis 16.-18. märtsil.

The post Euroopa Parlamendi ja idapartnerluse riikide esindajad nõudsid MH17 allatulistamise süüdlaste selgitamist appeared first on Urmas Paet.

Osalen Armeenias Jerevanis homme algaval Euronesti parlamentaarse assamblee istungil, millest võtavad osa Euroopa Parlamendi ja ELi idapartnerluse riikide ehk Ukraina, Gruusia, Moldova, Armeenia, Aserbaidžaani ja Valgevene parlamendi esindajad.

Kohtumise peateemad on energiapoliitika, Venemaa agressioon Ukrainas, suhted Valgevenega ning sõnumid Riias toimuvaks ELi idapartnerluse tippkohtumiseks.
Idapartnerluse riigid on tulenevalt Ukraina sündmustest väga mures ning Euroopa Liit peab nende riikide kindlustunnet suurendama ja konkreetse koostööga edasi liikuma.

Neljas korraline Euronesti parlamentaarse assamblee kohtumine Jerevanis toimub 16.-18. märtsil.

The post Armeenias ELi ja idapartnerlusriikide Ukraina- ja energiateemalisel assambleel appeared first on Urmas Paet.

Valgevenet on Venemaa juhtkond pidanud loomulikuks osaks Venemaa mõjusfäärist kogu Nõukogude Liidu lagunemise järgse aja. Nähes teda loomuliku osana nii Tolliliidust kui ka ülesehitatavast Euraasia Liidust ning kui tugevat sõjalist liitlast.

Samas on Valgevene kogu aeg, ka Lukašenko aegadel, püüdnud leida oludele vastavat tasakaalupunkti. Seda nii sisepoliitiliselt, et säilitada Lukašenko võim, kui välispoliitiliselt, et Venemaad siiski Lääne suunaga tasakaalustada. Nii on iga paari-kolme aasta tagant Lukašenko võtnud suuna suhete parandamisele Euroopa Liiduga. Näib, et ka praegu on selline etapp algamas.

Valgevene juhte on kohutanud ja eriti ettevaatlikuks teinud Venemaa agressioon Ukrainas ning surve ka Moldovale ja teistele endistele N Liidu osadele. Tasub meenutada, et hoolimata tugevast Venemaa survest ei ole Valgevene tunnustanud Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat iseseisvate riikidena.

Ka praegusel ajal on Valgevene huvitatud suhete tihendamisest ja parandamisest Euroopa Liidu ja teiste lääneriikidega. Seda majanduslikel põhjustel, sest Venemaa majanduse kiire kukkumine mõjub ka Valgevenele, ning ka oma pisutki sõltumatu tegutsemisruumi hoidamise kaalutlustel. Samas võib see tuua kaasa suhete pingestumise Venemaaga, kes eeldab, et praegusel Venemaale keerulisel ajal võiks Valgevene olla üks lojaalsemaid ja kindlamaid liitlasi. Samas ei ühinenud Valgevene näiteks Vene embargoga lääneriikide toiduainete impordi osas, mis on pingeid juba ka tekitanud.

Seega Venemaa tahab Valgevenelt suuremat kuuletumist ja ustavust, kui Lukašenko Valgevene on valmis ja huvitatud pakkuma. Ja eks Ukraina sündmuste taustal pelgab Lukašenko, et Venemaa võib ka Valgevene suunal survet suurendada. Selle tasakaalustamiseks oleks vaja aga avatumaid suhteid ELi ja teiste lääneriikidega. Seega võib eeldada, et Lukašenko vabastab taaskord poliitvangid paotamaks ust suhetele ELiga.

Mais on tulemas ELi idapartnerluse tippkohtumine Riias ning selleks ajaks jõuab Valgevene ELile meeldivaid sisepoliitilisi samme astuda küll. Samas valmis olles Venemaa reaktsiooniks, mis arvestades pikaajalisi erisuhteid pole Valgevene osas vähem emotsionaalne kui Ukraina puhul.

The post Valgevene tasakaalupunkti otsimas appeared first on Urmas Paet.