Saatsin Euroopa Komisjonile arupärimise milles ütlesin, et Hiina peab muutma oma senist poliitikat Põhja-Koreast saabuvate pagulaste suhtes ning pakkuma neile kaitset, mitte saatma neid Põhja-Koreasse tagasi. Sellega seoses küsisin, kas komisjon on viimasel ajal seda teemat Hiinaga käsitlenud ning mida saaks EL teha, et veenda Hiinat muutma pagulaste Põhja-Koreasse tagasisaatmise poliitikat.  

Hiina käsitleb põhjakorealasi järjekindlalt ebaseaduslike majandusmigrantidena ja saadab nad sunniviisiliselt Põhja-Koreasse tagasi. On hästi teada, et neid põhjakorealasi, kes saadetakse pärast kodumaalt põgenemist sunniviisiliselt tagasi, ähvardab reaalne oht piinamise, seksuaalvägivalla ja väärkohtlemise, sunnitöölaagrisse saatmise ning isegi avaliku hukkamise näol. Seetõttu vajavad need pagulased rahvusvahelise õiguse alusel kiireloomulist kaitset.

Inimeste tagasisaatmine territooriumile, kus neid ähvardavad tõsised inimõiguste rikkumised, on keelatud rahvusvaheliste lepingutega, millega Hiina on ühinenud. Selle asemel, et pagulasi Põhja-Koreasse tagasi saata, peaks Hiina nad kinnipidamisasutusest vabastama, neid kaitsma ja lubama neil vajadusel reisida turvalisse kolmandasse riiki.

Arupärimisele vastas Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini, kelle sõnul käsitleti Hiinas viibivate Põhja-Korea pagulaste ning nende välja- ja tagasisaatmise küsimust 22.–23. juunil 2017 Brüsselis toimunud ELi ja Hiina 35. inimõigustealase dialoogi raames. „EL rõhutas, et Hiina ühines 1982. aastal 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolliga, mille alusel on keelatud isiku sunniviisiline välja- ja tagasisaatmine sellisele territooriumile, kus tema elu või vabadus on ohus mingisse rassi, rahvusesse või usku või sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu,“ ütles Mogherini. Ta lisas, et samuti on Hiinal piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastasest konventsioonist tulenev kohustus keelduda mis tahes isikut teise riiki välja või tagasi saatmast või teda teisele riigile välja andmast, kui on põhjendatud alus arvata, et seal võib teda ähvardada piinamine.

„EL kutsus Hiinat tegema koostööd ÜRO pagulaste ülemvolinikuga ja aitama volinikku tema püüdlustes tagada pagulastele juurdepääs ja kaitse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti põhikirja ning Hiina ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti vahel allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumi alusel,“ ütles Mogherini. Tema sõnul palus EL Hiinal kinnitada 2012. aastal kavandatud dokumendi „Pagulaste staatuse kindlaksmääramine ja pagulaste haldamine“ vastuvõtmise ajakava, aga ei ole vastust saanud. Mogherini kinnitas, et EL jätkab olukorra tähelepanelikku jälgimist ning selle arutamist Hiina ametivõimudega ELi ja Hiina poliitiliste ja inimõigustealaste dialoogide raames.

The post appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Liidul peab valmima pikaajaline kava, et toetada maavärinas tugevalt kannatanud Nepali. Vältida tuleb Haiti maavärina tagajärjel kujunenud olukorra kordumist, kus viis aastat pärast maavärinat elab ikka veel 80 000 inimest telkides.

Liitusin Euroopa Parlamendi liikmete arupärimisega Euroopa Komisjonile seoses ELi plaanidega tagada humanitaarabi maavärinast räsitud Nepali toetamiseks ka pikemas perspektiivis.

Maavärin Nepalis oli viimase 80 aasta rängim selles piirkonnas ning ühtlasi ka üks viimaste aastate raskemaid looduskatastroofe. Maavärin mõjutas kokku üle 8 miljoni inimese elu, mis on neljandik kogu piirkonna rahvastikust. Terved külad on hävinud ning piirkonna elanikel on puudus nii toidust kui veest. Maavärina tõttu sai surma üle 6000 inimese ning ligi 10 000 on viga saanud. Lisaks vajab umbes 100 000 last kiiremas korra humanitaarabi.

Euroopa Liidul peab olema plaan Nepali abistamiseks ka pikemas perspektiivis, sest sellistest purustustes üle saamine võtab kauem kui mõned kuud. Selle näiteks on Haiti. Vaatamata sellele, et Haiti maavärinast on möödas juba viis aastat, elab ikka veel 80 000 inimest telkides. Sellest tulenevalt otsustas rühm eurosaadikuid küsida Euroopa Komisjonilt, milliseid meetmeid kavatseb EL kasutusele võtta, et tagada Nepalile humanitaarabi andmine ka pikemas perspektiivis.

The post Nepali maavärina tagajärgedega tegelemisel tuleb õppida Haiti kurvast kogemusest appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc vastas minu arupärimisele, mis puudutas transponderiteta lendavate sõjalennukite ohtlikkust reisilennukitele, et pärast arupärimises nimetatud sündmusi palus Euroopa Komisjon Euroopa Lennundusohutusametil (EASA) hakata tehniliselt analüüsima tekkinud kokkupõrkeohtusid ning esitada oma järeldused ja soovitused.

Soovisin oma arupärimises teada, mida on Euroopa Komisjon ette võtnud lennuohutuse suurendamiseks, arvestades sagenenud Vene nn nähtamatute sõjalennukite lende Euroopa õhuruumis ja eriti Läänemere piirkonnas.

Transpordivolinik Bulc vastas ka, et Euroopa Komisjonil on andmeid mõne liikmesriigi kavatsuse kohta lennu ajal saata tundmatut õhusõidukit, millel puudub sekundaarradari (SSR) transponder või millel ei ole see sisse lülitatud. Nende kavatsuste kohaselt lendaksid sisselülitatud transponderiga hävituslennukid sihtmärgi vahetus läheduses. Niimoodi oleks võimalik tsiviillennujuhtimisüksustel anda lennuliiklusteavet tsiviilõhusõidukitele. Lisaks käivituks tänu sellele ka häire, mille õhus kokkupõrke vältimise süsteem annab tsiviilõhusõidukitele. Volinik lisas, et alustatud analüüsi tulemuste põhjal otsustab Euroopa Komisjon, missuguseid meetmeid on vaja tsiviillendude ohutuse tagamiseks võtta.

Minu jaoks on oluline, et Euroopa Komisjon on hakanud sisselülitamata transponderitega lendavate sõjalennukite tekitavate riskidega tegelema. Vaja on täiendada ka rahvusvahelisi lennundusreegleid, et riske vähendada ning Euroopa Liit võiks selles olla eestvedaja.

The post ELi transpordivolinik kinnitas Urmas Paetile, et Euroopa Komisjon on asunud tegelema transponderiteta sõjalennukite lendudega appeared first on Urmas Paet.

Saatsin Euroopa Komisjonile pöördumise, kus toonitasin, et Euroopa Liidu välisteenistus peaks välja arendama konsulaarabi andmise funktsiooni, et kriisiolukordadesse sattunud Euroopa Liidu kodanikud saaksid vajadusel abi ka ELi välisesindustest.

Euroopa Liidul on lai välisesinduste võrgustik, millele tuleks anda ka konsulaarfunktsioon, et kriisiolukordadesse sattunud ELi riikide kodanikud saaksid nendest ka abi. Eriti oluline on see väiksematele ja keskmise suurusega liikmesriikidele, kel pole välisesindusi kõikjal maailmas. Ka Eesti kodanikel oleks sellest võita.

Kui juba on tehtud suur kulutus ja avatud ELi välisesindused paljudes riikides, siis oleks mõistlik anda lisaväärtus ka ELi riikide kodanikele konsulaarfunktsiooni näol. Seni on see põrkunud mõne Euroopa suurriigi tahtmatuse taha, kuid enamik ELi liikmesriike pooldab ELi välisesindustele lisaväärtuse andmist.

The post EL välisesindustele kriisiolukordades inimeste abistamise ülesanne appeared first on Urmas Paet.