Kohtusin Euroopa Parlamendis Kasahstani, Tadžikistani, Kõrgõzstani ja Usbekistani opositsioonipoliitikute ja kodanikuühiskonna esindajatega.
Kesk-Aasia riigid on üha suurema poliitilise, majandusliku ja julgeolekuga seotud surve all. Oma mõjuvõimu piirkonnas soovivad suurendada nii Venemaa kui Hiina. Venemaa avaldab Kesk-Aasia riikidele survet, et nad ühineksid Euraasia Liiduga, Afganistani suunal on jätkuvalt julgeolekuprobleemid ning samuti on kasvanud Daeshiga seotud julgeolekuriskid.

Kõike seda arvestades peaks EL senisest enam Kesk-Aasia riikidesse panustama. Seda nii inimõiguste, hariduse, keskkonnakaitse kui ka julgeoleku valdkonnas. Ajastus selleks on muidugi keeruline, kuivõrd Euroopa Liit on suunanud oma põhitähelepanu ELi ühtsust ähvardavatele kriisidele, sealhulgas põgenikeprobleemile, terrorismile ja brittide valmistumisele Brexiti referendumiks, kuid selle kõrval tuleb leida võimalusi tõhustamaks ELi Kesk-Aasia suunalist tegevust. Ta lisas, et strateegia kõrval on veelgi olulisemaks ELi välispoliitikajuhtide reaalne tahe piirkonda panustada.

Kohtumisel osalenud Kesk-Aasia riikide esindajad rõhutasid ELi suurema panuse vajadust just kodanikuühiskonna toetamise ja meediavabaduse tugevdamise valdkonnas. Ühe konkreetse ettepanekuna toodi välja Euroopa Liidu oma meediakanali loomine Kesk-Aasia riikidesse, mis pakuks infot vastukaaluks Venemaa propagandale. Samuti toodi välja vajadus koolituste ja seminaride järele, mis oleksid suunatud Kesk-Aasia riikide kodanikuühiskonna esindajatele ja ajakirjanikele.

The post EL peab seoses kasvavate riskidega toetama Kesk-Aasia riikides vabaduste suurendamist appeared first on Urmas Paet.

Juhtisin Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini tähelepanu sellele, et Kesk-Aasia riigid on üha suurema poliitilise, majandusliku ja julgeolekuga seotud surve all. Venemaa avaldab neile survet, et nad ühineksid Euraasia Liiduga. ISIL ohustab nende riikide julgeolekut järjest enam. Seoses sellega peab EL senisest palju enam Kesk-Aasia riikidesse panustama.

Ka Eesti võiks laiendada arengukoostööalast tegevust Kesk-Aasia riikidesse, kus usaldus Eesti suhtes on suur. ELi praegust Kesk-Aasia strateegiat tuleb oluliselt tõhustada ja konkreetsemaks muuta ning seda tuleb igas Kesk-Aasia riigis eraldi rakendada.

Mogherini ütles oma vastuses, et ELi eesmärk on jääda Kesk-Aasiale usaldusväärseks ja pikaajaliseks partneriks. “EL on otsustanud suurendada kuni 2020. aastani Kesk-Aasiaga tehtava koostöö eelarvet. Muudetud Kesk-Aasia piirkonnastrateegias toonitab EL üha suurenevaid erinevusi viie riigi vahel,” ütles ta.

EL püüab Mogherini sõnul ka edendada usaldusväärsemat investeerimiskeskkonda, kohtureformi ja korruptsioonivastast võitlust Kesk-Aasias. “EL jätkab koostööd inimõiguste, õigusriigi põhimõtte ja hea juhtimistava vallas,” ütles ta. “Lisaks tugevdatakse koostööd julgeoleku ja stabiilsuse ning loodusvarade säästva majandamise alal. EL kohandab oma meetmeid vastavalt uutele tuvastatud probleemidele ning arendab edasi algatusi rände, terrorismivastase võitluse ja piirijulgeoleku vallas,” lisas Mogherini oma vastuses.

The post EL ja Eesti peavad seoses kasvavate riskidega Kesk-Aasia riikidesse rohkem panustama appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Liit vajab kiiresti konkreetset strateegiat, kuidas aidata kaasa äärmusrühmituse ISIL peatamisele nii Süürias kui Iraagis, aga ka võitlejate värbamise tõkestamisele Euroopa riikides.

Ütlesin Euroopa Parlamendi istungil Strasbourgis, et juba Süüria kodusõda tekitas 21. sajandi suurima humanitaarkatastroofi. Nüüd on sellele lisandunud ka ISILi õudused Iraagis ja Süürias. On oluline, et Euroopa riigid paneksid selgelt piiri oma kodanike liikumisele võitlema ISILi ridadesse. Aitame sama teha oma partnerriikidel, näiteks Kesk-Aasia riigid on sellega väga hädas.

Vaja on teha senisest tugevamat koostööd Araabia riikide ja Türgiga, keda tuleb ELi kandidaatriigina rohkem kaasata ELi ühtsesse välispoliitikasse nii võitluses ISILiga kui põgenike abistamisel.

Põgenike abistamine peab olema ka ELi humanitaarabi esmane prioriteet. Vajadusel tuleb arenguabi vahendeid suunata ümber humanitaarabiks, et miljonite inimeste kannatusi leevendada.

Tugevdada tuleb rahvusvahelisi piiranguid nii relvadega varustamisele kui raha ülekannetele, mis jõuavad ISILini. Selleks on vajalik ELi selge strateegia.

The post ISILi peatamine ja põgenike abistamine peab olema ELi välispoliitika selge eesmärk appeared first on Urmas Paet.

Tegin pöördumise ELi välisasjade kõrgele esindajale Frederica Mogherinile, kus ütlesin, et Euroopa Liit peab elavdama tegevust Kesk-Aasia riikides, arvestades nende riikide suurenenud julgeolekuprobleeme seoses ISILi tegevuse ning Afganistanist rahvusvaheliste jõudude lahkumisega.

Järsult on suurenenud ka Venemaa surve Kesk-Aasia riikidele seoses sooviga saada need riigid liituma Euraasia liiduga. Euroopa Liidul on võimalik pakkuda Kesk-Aasia riikide arenguks ning piirkonna tasakaalustamiseks suuremat koostööd ja tuge. Sealses piirkonnas kasvanud julgeolekuriskid mõjutavad ka Euroopat, näiteks suureneb Kesk-Aasia riikidest ISILiga ühinenud võitlejate arv ning ka Afganistani äärmusjõud soovivad kanda kinnitada ka Kesk-Aasias.

Ka Venemaa surve neile riikidele kasvab, et suruda neid liituma Euraasia liiduga. Seoses Ukraina sündmustega on kasvanud ärevus ka Kesk-Aasias, mis on ELile oluline piirkond ka näiteks energiaallikate võimaluste poolest.

ELil on kõik võimalused oma Kesk-Aasia strateegia kiiremaks elluviimiseks ning suhete tihendamiseks Kesk -Aasia riikidega.

Küsisin Mogherinilt millised on ELi välisteenistuse konkreetsed lähiaja sammud ELi suhete tihendamiseks nende riikidega.

Eestil on Kesk-Aasia riikidest saatkond Kasahstanis, mis on sel aastal ka NATO kontaktsaatkond.

The post Kesk-Aasia peab Euroopa Liidule olema suurem huviobjekt appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Parlamendi liikme ja Euroopa Parlamendi Kesk-Aasia delegatsiooni liikme Urmas Paeti sõnul on Eesti saatkond Astanas alates 1. jaanuarist NATO kontaktsaatkond Kasahstanis ning see annab Eestile võimaluse panustada NATO ja Kesk-Aasia riikide tihedamatesse suhetesse.

“Möödunud suvel tehtud otsus anda 2015. aasta algusest NATO kontaktsaatkonna roll Eesti saatkonnale Kasahstanis on nii tunnustus Eesti tegevusele NATOs kui vastutus Kasahstani ja kogu Kesk-Aasia piirkonna ning NATO suhete arendamisel,” ütles ta.

Paeti sõnul on Kasahstani ja Kesk-Aasia roll julgeolekukeskkonna tugevdamisel kiiresti kasvav, arvestades NATO missiooni lõppu Afganistanis ning ka ISILi tegevust Iraagis ja Süürias. “Seetõttu on oluline, et ka NATO tegevus ja põhimõtted oleksid Kesk-Aasia riikides võimalikult hästi mõistetud. Sellele saab põhineda usaldus ja koostöö selle piirkonna riikidega,” lausus ta.

The post Eesti saatkond Astanas on nüüd NATO kontaktsaatkond Kasahstanis appeared first on Urmas Paet.