Olen määratud ELi-Arktika suhete raportööriks Euroopa Parlamendis. Sellega seoses toimunud ELi-Venemaa parlamentaarse koostöö delegatsiooni kohtumisel ütlesin, et olukord Arktikas on lühikese ajaga märkimisväärselt muutunud ning riskid kasvanud.

Euroopa Liidul oleks ekslik käsitleda Arktikat, kui igavesti rahulikku ja teistest rahvusvahelistest sündmustest puutumatut piirkonda. Eelkõige peame enam rõhku pöörama keskkonnakaitsele ja julgeolekuküsimustele.

Julgeolekumõõdet Arktikas on seni liiga vähe käsitletud. Ka tänavu kevadel avaldatud Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse Arktika-teemaline ühisteatis ei käsitle julgeolekut ega geopoliitikat üldse.  Seda enam peab Euroopa Parlament oma raportis julgeolekumõõdet käsitlema ja nõudma ka korralikku ELi Arktika-suunalist strateegiat.

Euroopa huvi on, et Arktika jääks madala riskiastmega piirkonnaks, kuid see ei tähenda, et silmi võiks sulgeda näiteks Venemaa tegevuse osas oma arktiliste piirkondade suuremal militariseerimisel.

Ka Ukraina sündmused kajastuvad Arktika-poliitikas, sest Venemaa vetostas Euroopa Liidu vaatlejastaatuse Arktika Nõukogus just ELi kriitika tõttu Venemaa sekkumisele Ukrainas.

Arktikaga seotud arengud on nii julgeoleku-, energia- kui keskonnavallas ka Eestile väga olulised. Arktikaga seotud geopoliitilised arengud mõjutavad julgeolekuolukorda kogu Põhja-Euroopas ja laiemalt. Oluline on järjepidevalt jälgida ja analüüsida Arktikaga seotut, eelkõige poliitilisest ja sõjalisest, kuid ka majanduslikust küljest, eriti mis puudutab nafta ja gaasi leiukohti ja nende kasutuselevõtmist ning laevandust ja meretranspordi koridore.

The post Arktikaga seotud julgeoleku- ja keskkonnariskid mõjutavad ka Eestit appeared first on Urmas Paet.

Saatsin Euroopa Komisjonile arupärimise seoses Venemaa riikliku aatomienergiaettevõtte Rosatom plaanidega rajada suur radioaktiivsete jäätmete hoidla Läänemere ning Eesti ja Soome vahetusse lähedusse Sosnovõi Bori.Vene riiklik aatomienergiaettevõte Rosatom kavandab suure radioaktiivsete jäätmete ladustamiskoha rajamist Leningradi oblastisse Sosnovõi Bori, mis on ELi liikmesriikide Eesti ja Soome vahetus naabruses. Lisaks on see asukoht Läänemere vahetus läheduses. Kokku kavatsetakse Läänemere vahetusse lähedusse ladustada esialgsetel andmetel 250 000 tonni radioaktiivseid jäätmeid.
Sellest tulenevalt küsisin oma arupärimises, millisel moel on Euroopa Liitu sellest kavast teavitatud ning milline on ELi seisukoht. Samuti küsisin, mida kavatseb EL ette võtta, arvestades nii Läänemere kui ELi liikmesriikide vahetut lähedust ja kuidas kavatseb EL aidata tagada oma liikmesriikide ja merekeskkonna turvalisuse selle projekti realiseerumisel.

The post Küsimused seoses Rosatomi plaaniga rajada Sosnovõi Bori suur radioaktiivsete jäätmete hoidla appeared first on Urmas Paet.

Täna on rahvusvahelise looduskaitseorganisatsiooni WWF (World Wide Fund) eestvedamisel ülemaailmne Maa tund, mille puhul kell pool üheksa õhtul lülitatakse tunniks ajaks välja üleliigsed tuled, et osutada kliimamuutuse ja globaalse soojenemisega kaasnevatele probleemidele.

WWFi algatus on hea võimalus juhtida tähelepanu keskkonnaprobleemidele ja loodussõbralikule arengule. Eesti inimesed oskavad loodust hinnata. Eesti territooriumist üle poole on kaetud metsaga ning mets on meie jaoks alati olnud olulise väärtusega. Meie keskkonnasäästlikkus väljendub muuhulgas ka paberivabas asjaajamises. Tänane päev annab võimaluse oma lugupidamist keskkonna suhtes väljendada üleilmselt ning pöörata tähelepanu just loodussõbralikule energiale.

Maa tund sai alguse 2007. aastal Sydneys, Austraalias ning algatus on sellest ajast alates üha populaarsemaks muutunud kogu maailmas.

The post Tänasel rahvusvahelisel Maa tunnil säästetakse elektrit ja pööratakse tähelepanu loodussõbralikule energiale appeared first on Urmas Paet.

Eesti peaks taotlema Arktika Nõukogu vaatlejaliikme staatust.

Arktikasse ja Arktika ümber koguneb järjest rohkem nii keskkonnaalaseid, aga ka majandus- ja julgeolekupoliitilisi huve ja arenguid ning Eesti kui Arktika Nõukokku mittekuuluv Artikale lähim riik peaks olema nende arengute juures.

Eesti on Arktika suhtelise läheduse tõttu ka mõjutatud arengutest, mis Arktika piirkonda puudutavad. Seda nii keskkonnas, majanduses kui julgeolekus.

Eesti peab võimalikult kiiresti lõpetama ettevalmistused vaatlejastaatuse taotlemiseks Arktika Nõukogus ning taotluse esitama. Vaatlejastaatust taotleb ka Euroopa Liit kui tervik, kuid see ei takista liikmesriikidel ka täiendavalt oma huvi ilmutada ja panustada.

The post Eesti peaks esitama taotluse Arktika Nõukogus vaatlejastaatuse saamiseks appeared first on Urmas Paet.