Tänasel Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis ütlesin, et järgmise aasta eelarvega on ELil võimalus parandada mõned olulised senised tegematajätmised, mis puudutavad ulatuslikku põgenikekriisi.

Nii on hädavajalik lõpuks suurendada rahaeraldist Süüria põgenikelaagritele Türgis, Jordaanias ja Liibanonis, aga ka teiste konfliktipiirkondade põgenikelaagritele. Elamistingimuste parandamine neis keskustes võimaldaks põgenikel vältida ohtlikku teekonda Euroopasse.

Osa põgenike Euroopasse liikumise põhjusest on olnud põgenikelaagrite katastroofiline alarahastatus. Jah, see on kallis – tagada neis keskustes olevatele inimestele elementaarsed elamistingimused. Kuid veelgi raskem on näha neid inimesi võtmas ette ohtlikku teed Euroopasse.

Teiseks tuleb oluliselt suurendada panust Kreekas ja Itaalias põgenike vastuvõtukeskuste loomiseks ja adekvaatseks ülalpidamiseks. See võimaldaks piiri panna põgenike traagilisele juhitamatule liikumisele mööda Euroopat.

Samuti tuleb tõsiselt suurendada panust läbimõeldud arengu toetamiseks nii ELi lõuna- kui ka idanaabruses.

2016. aasta eelarve peab võimaldama aidata tegelikult muutuste tegemist Ukraina majandussüsteemis ning olla toeks ka teistele riikidele, kes liiguvad täielikule turumajandusele ja kinnistavad õigusriigi põhimõtteid. Ukraina, Moldova ja Gruusia suunal saab EL teha senisest enam ka eelarveliselt.

The post 2016. aasta eelarvega on ELil võimalus parandada seniseid tegematajätmisi seoses põgenikekriisiga appeared first on Urmas Paet.

Member of the European Parliament Urmas Paet said at the parliament’s foreign affairs committee meeting that if concrete decisions will not be taken at the upcoming Eastern Partnership summit, there is a risk of creating disappointment in Eastern Partnership countries, particularly in Ukraine and Georgia.

According to Paet the summit in Riga on 21 and 22 May can be successful only if concrete decisions are made concerning the future development of closer relations between the EU and Eastern Partnership countries, in particular Ukraine, Georgia and Moldova.

“We have to send a strong message by setting a specific date for visa liberalization, but at the moment it seems that we will not have this outcome from the summit. In addition there is no consensus in the EU concerning the EU perspective to Eastern Partnership countries. Therefore there is a significant risk that at an already difficult time, the Eastern Partnership summit will create disappointment, because nothing concrete is decided,” he added.

Paet stated that setting a date of visa liberalization for Ukraine and Georgia is of key importance. “Moldova attained a visa free travel regime to the European Union a year ago and during this time 75 000 Transnistrian residents have obtained Moldovan citizenship. This shows that visa liberalization with the EU has political influence,” he said.

Paet added that the EU has to be able to prevent the disappointment of the summit, and that the clearest way of doing that would be to make a decision regarding visa liberalization for Georgia and Ukraine. In addition, a consensus should be achieved concerning the EU perspective to Eastern Partnership countries.

The post EU cannot allow the Eastern Partnership summit to become a disappointment appeared first on Urmas Paet.

Eelseisva ELi idapartnerluse tippkohtumise suurim risk on oht tekitada parterriikides, eelkõige Ukrainas ja Gruusias pettumust, sest midagi konkreetset ei otsustata.

Tippkohtumine toimub Riias 21. ja 22. mail. Sellel on mõtet vaid siis kui suudetakse ka midagi otsustada. Eelkõige kuidas ELi ja idapartnerlusriike, eelkõige Ukrainat, Moldovat ja Gruusiat ELiga lähendada.

Kõige tugevam sõnum peaks olema viisavabaduse kehtestamise konkreetse aja määramine, kuid praegu näib, et seda Riia tippkohtumiselt ei tule. Ka pole ELis jätkuvalt üksmeelt idapartnerlusriikide ELi perspektiivi suhtes. Seega on oluline risk, et niigi keerulisel ajal tekitab idapartnerluse tippkohtumine pettumust, sest midagi konkreetset ei otsustata.

Viisavabaduse konkreetse aja määramine on Ukrainale ja Gruusiale väga vajalik. Aasta tagasi sai viisavabaduse Moldova ning selle aja jooksul on 75 000 Transdnistria elanikku võtnud Moldova kodakondsuse. Seega on viisavabadusel ELiga ka oluline poliitiline mõju.

EL peab suutma idapartnerluse tippkohtumise ebaõnnestumist vältida ning kõige selgem võimalus oleks teha otsus viisavabaduse osas Ukraina ja Gruusiaga. Üksmeel tuleks saavutada ka ELi perspektiivi osas.

The post Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumisel ei tohi lasta läbi kukkuda appeared first on Urmas Paet.

Tänased Moldova parlamendivalimised määravad paljuski selle riigi tuleviku. Moldova kodanikel on valik, kas Moldova jätkab liikumist euroopaliku õigusriigi suunas või allub Venemaa soovile olla tema mõjusfääris ning asutatavas Euraasia Liidus.

Moldova on juba palju teinud, et saada normaalseks euroopalikuks riigiks, kuid palju on veel ka teha. Samas on ühiskonnas jätkuvalt tugevaid jõude, kes sooviksid, et Moldova oleks Venemaa mõju all ega areneks demokraatlikuks õigusriigiks, Seetõttu on ka tänased valimised määrava tähtsusega.

Euroopa Liit usaldab Moldovat ning seetõttu said Moldova kodanikud ELi idapartnerluse riikidest esimesena kevadel viisavaba pääsu Euroopa Liitu ning EL ja Moldova sõlmisid assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu, mille Euroopa Parlament ratifitseeris kaks nädalat tagasi. See kõik häirib Venemaad, mistõttu on Moldova suhtes kehtestatud erinevaid sanktsioone. Samas peab kõigil riikidel olema võimalus oma tulevikku ise määrata ja loomulikult kehtib see ka Moldova kohta.

Moldova tulevikku häirib jätkuvalt Venemaa toel tegutsev Transnistria külmutatud konflikti piirkond. See olukord vajab kiiret lahendust, sest vastasel korral jääb see ka edaspidi Moldova olukorda pingestama ning normaalset arengut häirima.

The post Moldova tänased valimised määravad riigi tuleviku appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet ütles täna Brüsselis Euroopa Parlamendi täiskogu istungil, et Moldova vajab praegusel ajal Euroopa Liidu tugevat ja selget toetust. “Euroopa Liidu ja Moldova assotsiatsioonilepingu rafitiseerimine täna Euroopa Parlamendis on oluline samm Moldova ELi-suunalistes arengutes,” sõnas ta.

Paeti sõnul on Moldova oma arengutes eeskujuks ka teistele ELi idapartnerluse riikidele. “Samas peavad nii EL kui kogu rahvusvaheline kogukond aitama kaasa Transnistria külmutatud konflikti lahendamisele. Vastasel korral jääb see Moldova arenguid pikalt häirima,” sõnas ta.

Paeti sõnul on lubamatu, et Venemaa rakendab Moldova suhtes näiteks kaubanduspiiranguid seetõttu, et see riik soovib ELiga tihedamat koostööd teha. “Igal riigil peab olema võimalus oma tulevikku ise määrata,” ütles Paet Euroopa Parlamendis.

Euroopa Parlament ratifitseeris ELi ja Moldova assotsiatsioonilepingu.

The post Urmas Paet: Euroopa Parlament tegi pika sammu Moldova toetuseks appeared first on Urmas Paet.

The post Homme on Euroopa Parlamendis ELi-Moldova assotsiatsioonileppe ratifitseerimine appeared first on Urmas Paet.