Nord Stream 2 arendamine jätkub täiskiirusel hoolimata sellest, et tõsist muret on väljendanud paljud Euroopa riigid, seal hulgas Poola ning Balti riigid, aga ka Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament. Seda põhjusel, et Nord Stream 2 suurendaks Euroopa energiasõltuvust Gazpromi gaasist ning see on otseses vastuolus Euroopa Liidu energialiidu põhieesmärgiga, milleks on vältida liiga suure turuosa sattumist mõne välise tarnija kätte ning seetõttu Euroopa energiajulgeoleku nõrgenemist.

Mis iganes põhjused on Venemaa pingutuste taga rajada Nord Stream 2, siis üks on selge – Venemaa ei saa seda trassi ehitada üksi. Mitmed Euroopa firmad teevad selle ehitamiseks Gazpromiga koostööd. Kuid veelgi olulisem on, et ilma Saksa valitsuse nõusoleku ja toetuseta poleks seda võimalik teha. Seda projekti poleks võimalik teostada, kui Saksa valitsus ei ignoreeriks neid, kes on Nord Stream 2 osas kriitilised, sest näevad lühiajalise majandusliku kasu kõrval palju pikemaajalisi põhimõttelisi julgeolekulisi, poliitilisi, aga ka majanduslikke riske.

Nord Stream 2 rajamine ning Saksa valitsuse toetus sellele projektile on otseses vastuolus Euroopa energialiidu eesmärkidega vähendada sõltuvust välistest energiamüüjatest. Nord Stream 2 jätab tähelepanuta paljude Saksamaa liitlaste mured ning annab Venemaale täiendavad strateegilised võimalused Euroopa mõjutamiseks, sest suurendab Euroopa energiasõltuvust Venemaast.

Nord Stream 2 rajamine tekitab vastuolusid ka ELi liikmesriikide vahel ja seda ajal, kui ühtsust ning koostööd on väga vaja. Värske näide on siin teise suure Euroopa riigi – Prantsusmaa täpsustunud positsioon, mis soovib ELi gaasidirektiivi täiendamist nii, et ELi reeglid torujuhtmetele kehtiksid ka nende ühenduste puhul, mis on väljaspool ELi, kuid mille kaudu eksporditakse Euroopasse gaasi. Nii peaks gaasitoru opereerimine ja gaasiga varustamine olema selgelt eraldatud. Nord Streami puhul tegeleb aga mõlemaga Gazprom. Seega ei vastaks Nord Stream 2 nendele uutele võimalikele reeglitele. Prantsusmaa nagu enamik teisigi ELi riike ei taha Euroopa sõltuvust Venemaast suurendada ega kahjustada ELi strateegilisi huve.

80% Saksamaal kasutatavast gaasist tuleb Gazpromilt ning Nord Stream 2ga langeb ka Saksa energiasõltumatus oluliselt. Negatiivne mõju on ka kogu Euroopa Liidu energiajulgeolekule ning lükkab veelgi kaugemale Euroopa energiapoliitika eesmärkide täitmise. Saksamaa on aga ignoreerinud nii teiste ELi riikide, NATO kui USA muret ja hoiatusi ning tegutsenud Nord Stream 2 toetades ka Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja suurema osa Euroopa Nõukogu tahte vastaselt.

Euroopa julgeoleku ja energiasõltumatuse suurendamise seisukohalt on oluline, et Saksa valitsus muudaks oma poliitikat Nord Stream 2 suhtes, lõpetaks ka ELi gaasidirektiivi ettevalmistamise blokeerimise ning asuks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga samale joonele. See on väga oluline ka Euroopa Liidu ühtsuse seisukohalt julgeoleku- ja energiavaldkonnas, kuid selle mõju ulatub kaugemalegi.

Nord Stream 2 kasu läheb ennekõike Kremlile, Gazpromile ja mõnele Euroopa firmale. Tõsine poliitiline ja julgeolekuline risk jääb aga Saksamaa ja teiste Euroopa Liidu riikide õlgadele. Saksamaa ei peaks mõne oma firma majandushuvi seadma kõrgemale Euroopa kui terviku huvidest ja väärtustest, sest see alavääristab ka Euroopa solidaarsuspõhimõtet, mis on ELi koostöö oluline alus. Seega jääb loota, et Saksa valitsus mõtleb põhjalikult järgi ja muudab Nord Stream 2 osas kurssi ning pühendub kogu Euroopa energiajulgeoleku ja –sõltumatuse tugevdamisele.

The post Venemaa ei saa Nord Stream 2 ehitada üksi appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Parlament arutas eile hilisõhtul Strasbourgis täiskogu istungil Vene Gazpromi kava laiendada Nord Streami gaasitoru projekti ning rajada uued ühendused.

Arvestades praegust rahvusvahelist olukorda ja ELi eesmärki suurendada oma energiajulgeolekut ning vähendada energiasõltuvust Venemaast, siis on antud plaan vastupidine nendele eesmärkidele. Venemaa kasutab energiat ka poliitilise relvana ning praegused Nord Streami laiendamise plaanid on negatiivne uudis Ukrainale, kuivõrd arvestatav osa Venemaalt imporditud gaasist jõuab Euroopasse läbi Ukraina.

Juba suvel juhtisin oma arupärimises Euroopa Komisjonile tähelepanu Vene riikliku gaasifirma Gazprom ning kolme ELi riikide ettevõtte Shell, E.ON ja OMV kokkuleppele laiendamaks Nord Streami gaasitoru projekti.

Energiajulgeolek on üks ELi peamisi prioriteete. Energialiidu raamstrateegia kohaselt on energiavarustuse mitmekesistamine määrava tähtsusega, et tagada turvaline energiavarustus ELi kodanikele ja ettevõtetele. Selles kontekstis on EL eelkõige pühendunud gaasitarnijate ja tarnekanalite mitmekesistamisele. Gazpromi osakaalu kasv ELi turul on nende põhimõtetega vastuolus.

The post Nord Streami laiendamine on vastuolus kavaga suurendada Euroopa energiajulgeolekut appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Komisjoni liige Arias Cañete vastas minu ja teiste europarlamendi saadikute arupärimisele seoses uute Nord Streami gaasitorude rajamise plaaniga, et energiajulgeolek on üks ELi peamisi prioriteete. “Energialiidu raamstrateegia kohaselt on energiavarustuse mitmekesistamine määrava tähtsusega, et tagada turvaline energiavarustus ELi kodanikele ja ettevõtetele. Selles kontekstis on EL eelkõige pühendunud gaasitarnijate, vastaspoolte ja tarnekanalite mitmekesistamisele,” ütles ta.

Oma arupärimises Euroopa Komisjonile juhtisin Euroopa Komisjoni tähelepanu Vene riikliku gaasifirma Gazprom ning kolme ELi riikide ettevõtte Shell, E.ON ja OMV kokkuleppele laiendamaks Nord Streami gaasitoru projekti.

Arvestades praegust rahvusvahelist olukorda ja ELi eesmärki suurendada oma energiajulgeolekut ning vähendada energiasõltuvust Venemaast, on antud plaan vastupidine nendele eesmärkidele. Venemaa kasutab energiat ka poliitilise relvana ning praegused Nord Streami laiendamise plaanid on negatiivne uudis Ukrainale, kuivõrd arvestatav osa Venemaalt imporditud gaasist jõuab Euroopasse läbi Ukraina.

Cañete sõnul püüab Euroopa Komisjon siiski luua omavahel rohkem ühendatud ja konkurentsivõimelisemat gaasiturgu Euroopas, näiteks lõunapoolse gaasikoridori või gaasibörside loomisega Vahemere piirkonnas. “Lisaks tehakse selle nimel tööd ka Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamiseks. Ja ka veeldatud maagaasi ning hoidlaid käsitleva ELi strateegia raames,” lisas ta.

Euroopa Komisjon võttis Cañete sõnul teadmiseks Gazpromi poolt koos OMV, Shell ja E.ON esitatud teate kavatsuse kohta ehitada veel kaks Nord Streami gaasijuhtme haru. “Gaasitransporditaristu ehitamine, millega suurendatakse Nord Streami gaasijuhtme läbilaskevõimet, on eelkõige äriline otsus,” leidis ta. “Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et iga uus gaasijuhe ELi territooriumil peab olema ehitatud ja seda tuleb käitada täielikus kooskõlas kohaldatavate ELi õigusaktidega, sealhulgas energia siseturu kolmanda paketi ning riigihanke- ja konkurentsieeskirjadega,” lisas Canete.

Cañete kinnitas, et komisjon jälgib nende eeskirjade täitmist ja jätkab energiaallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamist, sest see on määrava tähtsusega, et tagada turvaline ja vastupidav energiavarustus Euroopa elanikele ja ettevõtetele.

The post Nord Streami laiendamine ei tugevda Euroopa energiajulgeolekut appeared first on Urmas Paet.

Esitasin koos teiste europarlamendi saadikutega arupärimise Euroopa Komisjonile seoses uute Nord Streami gaasitorude rajamise plaaniga.

Juunis saavutasid Vene riiklik gaasifirma Gazprom ning kolm ELi riikide ettevõtet Shell, E.ON ja OMV kokkuleppe laiendamaks Nord Streami gaasitoru projekti. Arvestades praegust rahvusvahelist olukorda ja ELi eesmärki suurendada oma energiajulgeolekut ning vähendada energiasõltuvust Venemaast, on antud plaan vastupidine nendele eesmärkidele.

On mitmeid näiteid, kus Venemaa kasutab energiat oma naaberriikide mõjutamiseks. Värskeim näide sellest on Ukraina. Ka Nord Streami laiendamise plaanid annaksid lisalöögi Ukrainale, sest arvestatav osa Venemaalt imporditud gaasist jõuab Euroopasse praegu läbi Ukraina.

Nendest kaalutlustest tulenevalt küsisime Euroopa Komisjonilt, kas Euroopa Komisjoniga on konsulteeritud seoses plaanidega suurendada Vene gaasitarneid ELile Läänemeres kulgevate gaasitorude kaudu. Samuti küsisime, milline on Euroopa Komisjoni seisukoht selles küsimuses, võttes arvesse ELi liikmesriikide poliitilisi, julgeoleku ja majanduslikke huvisid, Nord Streami laiendamise mõju Ukrainale ning seda, et ELi jätkuv ja suurenev sõltuvus gaasist ja seal hulgas Vene gaasist, on vastuolus ELi Energialiidu eesmärkidega.

The post Nord Streami laienemine nõrgestaks Euroopa Liidu energiajulgeolekut appeared first on Urmas Paet.