Korraldan 31. augustil Euroopa Parlamendis Brüsselis konverentsi ÜRO uue peasekretäri valimistest ning ÜRO julgeolekunõukogu reformimisest.

Praegu toimuv ÜRO peasekretäri valimisprotsess on kõige avatum kogu ÜRO ajaloo jooksul. Osa liikmesriike soovib, et uueks peasekretäriks saaks Ida-Euroopa grupi esindaja, osa riike soovib esimest naispeasekretäri ning osa riike soovib, et lihtsalt parim kandidaat võidaks. Samas on selge, et peasekretäri nimetamisel on jätkuvalt võtmeroll ÜRO julgeolekunõukogu alalistel liikmetel.

Samas on Euroopa jaotamine Ida- ja Lääne-Euroopa grupiks iganenud. Euroopa on ainus maailmajagu, mis on poliitilistel motiividel kaheks jagatud. Aeg oleks ka ÜROs see korrektiiv teha.

ÜRO julgeolekunõukogu vajab samuti reformi. Julgeolekunõukogu alalised liikmed on püsinud samadena 1945. aastast ning selle praegune struktuur ja töömeetodid on ajale jalgu jäänud. Rahvusvaheline olukord on võrreldes II maailmasõja lõpuga palju muutunud ning ÜRO julgeolekunõukogu peab sellega arvestama.

Konverentsil kõnelevad ÜRO juures tegutseva mõttekoja Security Council Report tegevdirektor Ian Martin, Euroopa välisteenistuse (EEAS) mitmepoolsete suhete büroo juht Jonas Jonsson, Eesti alalise esinduse ÜRO juures asejuht Minna-Liina Lind ja Urmas Paet.

The post Euroopa jagamine ÜROs Ida- ja Lääne-Euroopaks on iganenud appeared first on Urmas Paet.

Korraldasin Brüsselis Euroopa Parlamendis kõrgetasemelise küberjulgeolekuseminari.

Seminaril kõnelesid Eesti välisminister Marina Kaljurand (Eesti ekspert UNGGEs), Keenia valitsuse IKT asjade sekretär Katherine Getao (Keenia ekspert UNGGEs), Ühendkuningriigi riigikantselei küberjulgeoleku ja infoturbe büroo asedirektor Olivia Preston (Ühendkuningriigi ekspert UNGGEs) ning USA Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) juhataja James Andrew Lewis (UNGGE raportöör).

Küberjulgeolek on põhiteema NATO tippkohtumisel Varssavis järgmisel aastal. Eesti soovib suurendada NATO ambitsioone küberkaitses, esitades sealjuures küberkaitse eraldi valdkonnana.

Enamik riike on küberjulgeolekuvaldkonnas keskendunud oma sisemistele struktuuridele ja organisatsioonidele, kuid praeguseks oleme jõudnud punkti, kus rahvusvaheline koostöö küberjulgeolekus ei ole mitte ainult vajalik ja oluline, vaid ka möödapääsmatu.

Küberrünnakud 2008. aastal Gruusias näitasid, kuidas kübervahendeid kasutati esmakordselt sõjalise kampaania osana. Nii ka Ukrainas. See, mis toimub Ukrainas alates 2014. aastast on selge tõestus, et kübervaldkond on tihedalt põimunud sõjaliste taktikatega.

Nii Gruusia kui Ukraina näitel saab öelda, et järjest kasvav trend on ka kübervaldkonna kasutamine desinformatsioonikampaaniates, eelkõige Ukraina puhul.

ÜRO riiklike küberekspertide töögrupil (UNGGE) oli keeruline ülesanne – leida konsensus ja liikuda edasi soovituste ja kohustustega küberjulgeolekus globaalsel tasandil.

The post Küberjulgeolek on möödapääsmatu teema järgmisel NATO tippkohtumisel appeared first on Urmas Paet.

ÜRO Julgeolekunõukogu oluliste resolutsioonide vetostamised viimastel kuudel näitavad, et senine jäik veto kasutamise võimalus ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste liikmete poolt halvab julgeolekunõukogu sisulise tegevuse ega võimalda lahendusi leida konfliktidele ja toimepandud massikuritegudele.
Viimased näited on Venemaa veto erikohtu loomisele sel nädalal Malaisia reisilennuki allatulistamises süüdistatavate vastutuselevõtmiseks ning mõned nädalad tagasi Srebrenica genotsiidi-teemalisele resolutsioonile. Vetostatud on aga ka Süüria kodusõda puudutavaid resolutsioone ning palju muud olulist.
Veto kasutamise piiramiseks algatasid 26 ÜRO liikmesriiki, seal hulgas Eesti kokkuleppe eelnõu, mille kohaselt peaksid ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed USA, Hiina, Venemaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa vabatahtlikult loobuma veto kasutamisest genotsiidi, inimsusevastaseid kuritegusid ning sõjakuritegusid puudutavate resolutsioonide puhul.
See oleks esimene samm ÜRO Julgeolekunõukogu tegevuse nüüdisajastamisel. ÜRO 70. aastapäeval oleks väga sobilik see algatus vastu võtta.

The post ÜRO Julgeolekunõukogu peaks loobuma veto kasutamisest inimsusevastaste kuritegude uurimise puhul appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Parlamendi 217 liiget kritiseerivad ELi välisasjade kõrgele esindajale Federica Mogherinile saadetud ühiskirjas ÜRO ja Aafrika Liidu ühismissiooni (UNAMID) tegevust, öeldes, et missioon ei suutnud möödunud aasta lõpus Sudaanis sõjaväelaste poolt sooritatud massivägistamisele asjakohaselt reageerida ega juhtumist raporteerida.

Kirjutasin ka sellele kirjale alla. Sudaanis toimunu on ränk kuritegu, mis vajanuks kiiret reageerimist ja süüdlaste väljaselgitamist. Paraku on ÜRO ja Aafrika Liidu ühismissiooni töös olnud väga suuri vajakajäämisi, mis puudutab Sudaani sõjaväe sooritatud sõjakuritegude uurimist ja nendest raporteerimist. Kui sellistele kuritegudele ei suudeta otsustavalt reageerida, siis pääsevad süüdlased karistuseta, mis julgustab neid sõjakuritegudega jätkama.

Oma kirjas nõuavad europarlamendi liikmed, et ÜRO algataks põhjaliku uurimise seoses UNAMIDi tegevusega Tabitis ja Põhja-Darfuris laiemalt. Samuti nõutakse kirjas sõltumatute ekspertide rühma loomist hindamaks UNAMIDi töö tulemuslikkust alates selle tegutsemise algusest 2008. aasta jaanuaris. Kirjas nõutakse ka kohest kaitset, humanitaarabi osutamist ning vajaliku ravi ja nõustamise võimaldamist Tabiti elanikele, seda eelkõige naistele ja tüdrukutele.

Euroopa Parlamendi liikmed rõhutavad, et kuivõrd EL soovib olla inimõiguste eest seisja ning globaalne jõud naiste õiguste kaitsmisel ja humanitaarkriisidega tegelemisel, siis on ka ELi välisasjade kõrgel esindajal väga asjakohane ÜRO tegevust oma võimaluste piires mõjutada.

31. oktoobri ööl vastu 1. novembrit 2014 ründas 650 Sudaani sõdurit Tabiti küla Darfuris ning vägistas 200 naist ja tüdrukut, kellest 80 olid alaealised. UNAMIDi uurijad, kes paiknesid vaid 30 miili kaugusel, saabusid sündmuskohale kolm päeva hiljem ning intervjueerisid tunnistajaid, kes kinnitasid juhtunut. Vaatamata sellele teavitas UNAMID pärast suhtlust Sudaani sõjaväe esindajatega, et ei leidnud süüdistustele tõestust.

The post 217 europarlamendi liiget nõuab Sudaani massivägistamise põhjalikku uurimist appeared first on Urmas Paet.