Uurisin Euroopa Komisjonile saadetud pöördumises, kuidas kuue poliitvangi vabastamine Valgevenes mõjutab ELi edasisi suhteid Valgevenega ning kui kaugel on viisalihtsustuse kehtestamine Valgevene kodanikele ELi reisimiseks.

Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresident Federica Mogherini vastas, et kõigi poliitvangide vabastamine oli kaua oodatud samm, mis on oluline edasiminek püüdlustes parandada suhteid ELi ja Valgevene vahel.

Viisalihtsustus ELi ja Valgevene vahel on oluline samm, kuivõrd Valgevene elanike reisimise lihtsustamine ELi on parim viis tutvustada Euroopa väärtusruumi ning see aitab kaasa ka Valgevene ühiskonna avanemisele.

Mogherini selgitas, et välisasjade nõukogu julgustas ELi liikmesriike kuni viisalihtsustuslepingu sõlmimiseni kasutama viisaeeskirjadega ettenähtud paindlikkust, eelkõige viisataotlejate teatavate kategooriate puhul viisatasust loobumist ja selle tasu vähendamist. Kuigi Euroopa Komisjon sai läbirääkimisjuhised viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu sõlmimiseks Valgevenega juba 2011. aasta veebruaris, oli läbirääkimisi võimalik alustada alles kolm aastat hiljem.

Praegu on Mogherini sõnul ELi ja Valgevene viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu üle peetavad läbirääkimised lõpusirgel, kusjuures lahendada jääb ainult üks tehniline küsimus – Valgevene diplomaatiliste passide turvaelemente peetakse mitmes liikmesriigis ebapiisavaks.

“2015. aasta aprillis pakkus komisjon Valgevenele ekspertide tasandil abi vajalike muudatuste ettevalmistamiseks, et tõsta Valgevene väljastatud diplomaatiliste passide turvalisuse standardeid,” ütles Mogherini. “Viisalihtsustuslepingu heaks kiitmine on kavas niipea, kui allesjäänud tehniline probleem on lahendatud,” lisas ta.

The post ELi ja Valgevene viisalihtsustuslepingu üle peetavad läbirääkimised on lõpusirgel appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Liidu otsus lõpetada oluline osa Valgevene suhtes kehtinud sanktsioonidest peab suunama Valgevenet vabadusi suurendama.

Euroopa Liit ei tohi lasta end aga Valgevenel manipuleerida ning vaja on põhimõttelisi muutusi Valgevene ühiskonna avanemisel.

Sanktsioonide olulisele vähendamisele eelnenud Valgevene otsus vabastada kuus poliitvangi oli hea uudis, kuid samas pole selline olupoliitiline samm Valgevene puhul midagi uut.

Teame juba varasemast, et Valgevenes vabastatakse poliitilisi kinnipeetuid siis, kui on vaja midagi saada Euroopa Liidult. See on Valgevenes saanud käitumismustriks, et osa poliitvange vabastatakse ja mõni aeg hiljem vahistatakse järgmised. Sellest ei saa lasta end enam ära petta. Valgevene peab tegema palju rohkem demokraatia ja kodanikuõiguste olukorra parandamiseks.

Ühtlasi on vaja viisalihtsustust ELi ja Valgevene vahel. Valgevene elanike reisimise lihtsustamine ELi on parim viis tutvustada Euroopa väärtusi.

Valgevene on jäänud Euroopas ainsaks riigiks, mis rakendab karistusena surmanuhtlust. Jätkame ka tulevikus sellele probleemile tähelepanu juhtimist, kuni Valgevene otsustab surmanuhtluse kaotada.

The post Sanktsioonide lõpetamisele peab järgnema Valgevene ühiskonna vabaduste suurenemine appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Liit ei tohi lasta end Valgevenel manipuleerida ning vaja on põhimõttelisi muutusi Valgevene ühiskonna avanemisel.

Valgevene otsus vabastada kuus poliitvangi on hea uudis, kuid samas pole selline samm Valgevene puhul olupoliitilistel põhjustel midagi uut. Teame juba varasemast, et Valgevenes vabastatakse poliitilisi kinnipeetuid siis, kui on vaja midagi saada Euroopa Liidult. See on Valgevenes saanud käitumismustriks, et osa poliitvange vabastatakse ja mõni aeg hiljem vahistatakse järgmised. Sellest ei saa lasta end enam ära petta. Valgevene peab tegema palju rohkem demokraatia ja kodanikuõiguste olukorra parandamiseks.

Ka Valgevene peatsed presidendivalimised on test selle riigi olukorra osas. Valgevene opositsioonile ja kodanikuühiskonnale tuleb tagada sõnavabadus ja poliitilised õigused. Vabade ja ausate valimiste läbiviimiseks peab Valgevene rakendama OSCE soovitusi ning kõikidel presidendikandidaatidel peavad olema võrdsed võimalused valimiskampaania korraldamiseks ja kõik erakonnad peavad olema esindatud kõikidel valimiskomisjoni tasanditel. Praegu see paraku nii ei ole. Vajalik on ka tagada OSCE valimisvaatlejatele täielik juurdepääs valimiste jälgimiseks.

Ühtlasi on vajadus viisalihtsustuseks ELi ja Valgevene vahel. Valgevene elanike reisimise lihtsustamine ELi on parim viis tutvustada Euroopa väärtusi.

Valgevene on jäänud Euroopas ainsaks riigiks, mis rakendab karistusena surmanuhtlust. Jätkame ka tulevikus sellele probleemile tähelepanu juhtimist, kuni Valgevene otsustab surmanuhtluse kaotada.

The post EL ei tohi lasta Valgevenel endaga manipuleerida appeared first on Urmas Paet.

Täna toimus Brüsselis kohtumine Gruusia Vaba Demokraatliku partei esimehe ja endise kaitseministri Irakli Alasaniaga. Ütlesin kohtumisel, et Venemaa püüab külmutatud konfliktialade kaudu Gruusia arengut pidurdada. Nii nagu ta teeb seda ka teistes riikides, kuhu on külmutatud konflikt tekitatud.

Valgevene on ainuke ELi idapartnerluse riik kuuest, kus ei ole külmutatud konflikti. Loodetavasti jääb see nii. Gruusias on neid lausa kaks – Abhaasias ja Lõuna-Osseetias – ning paraku näitavad Venemaa sammud, et Venemaa püüab neid piirkondi lõplikult annekteerida.

ELi ja NATO suunalisele liikumisele on Gruusias toetus jätkuvalt kõrge ning EL peaks sellele vastama viisalihtsustusega ja vabakaubanduslepingu jõustamisega lähitulevikus.

Alasania ütles, et kui Gruusia on edukas Euroopa Liiduga integreerumisel, on ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tulevik paremini kindlustatud, kui Venemaaga koostööd tehes ning seda teavad abhaasialased ja osseedid ka ise. Euroopa Liidu rollist rääkides pidas Alasania oluliseks sealse kodanikuühiskonna toetamist, sest tema hinnangul aitaks ELi panus üles ehitada usaldust Gruusia ning Abhaasia ja Lõuna-Osseetia vahel.

The post Kuuest ELi idapartnerluseriigist viie territooriumil on üks või mitu külmutatud konflikti appeared first on Urmas Paet.

Valgevenet on Venemaa juhtkond pidanud loomulikuks osaks Venemaa mõjusfäärist kogu Nõukogude Liidu lagunemise järgse aja. Nähes teda loomuliku osana nii Tolliliidust kui ka ülesehitatavast Euraasia Liidust ning kui tugevat sõjalist liitlast.

Samas on Valgevene kogu aeg, ka Lukašenko aegadel, püüdnud leida oludele vastavat tasakaalupunkti. Seda nii sisepoliitiliselt, et säilitada Lukašenko võim, kui välispoliitiliselt, et Venemaad siiski Lääne suunaga tasakaalustada. Nii on iga paari-kolme aasta tagant Lukašenko võtnud suuna suhete parandamisele Euroopa Liiduga. Näib, et ka praegu on selline etapp algamas.

Valgevene juhte on kohutanud ja eriti ettevaatlikuks teinud Venemaa agressioon Ukrainas ning surve ka Moldovale ja teistele endistele N Liidu osadele. Tasub meenutada, et hoolimata tugevast Venemaa survest ei ole Valgevene tunnustanud Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat iseseisvate riikidena.

Ka praegusel ajal on Valgevene huvitatud suhete tihendamisest ja parandamisest Euroopa Liidu ja teiste lääneriikidega. Seda majanduslikel põhjustel, sest Venemaa majanduse kiire kukkumine mõjub ka Valgevenele, ning ka oma pisutki sõltumatu tegutsemisruumi hoidamise kaalutlustel. Samas võib see tuua kaasa suhete pingestumise Venemaaga, kes eeldab, et praegusel Venemaale keerulisel ajal võiks Valgevene olla üks lojaalsemaid ja kindlamaid liitlasi. Samas ei ühinenud Valgevene näiteks Vene embargoga lääneriikide toiduainete impordi osas, mis on pingeid juba ka tekitanud.

Seega Venemaa tahab Valgevenelt suuremat kuuletumist ja ustavust, kui Lukašenko Valgevene on valmis ja huvitatud pakkuma. Ja eks Ukraina sündmuste taustal pelgab Lukašenko, et Venemaa võib ka Valgevene suunal survet suurendada. Selle tasakaalustamiseks oleks vaja aga avatumaid suhteid ELi ja teiste lääneriikidega. Seega võib eeldada, et Lukašenko vabastab taaskord poliitvangid paotamaks ust suhetele ELiga.

Mais on tulemas ELi idapartnerluse tippkohtumine Riias ning selleks ajaks jõuab Valgevene ELile meeldivaid sisepoliitilisi samme astuda küll. Samas valmis olles Venemaa reaktsiooniks, mis arvestades pikaajalisi erisuhteid pole Valgevene osas vähem emotsionaalne kui Ukraina puhul.

The post Valgevene tasakaalupunkti otsimas appeared first on Urmas Paet.