Selle Eesti ühiskonda lõhkuva nn referendumi peamine kahju on, et juba ainuüksi selle toimumine koos sinna juurde käiva labase retoorikaga paneb osa Eesti ühiskonna liikmetest otseselt olukorda, kus nad tunnevad, et see ühiskond neid ei soovi. Ja veel suurema osa ühiskonnast olukorda, kus on piinlik ja häbi selle pärast, mis meie 21. sajandi Eestis toimub. 

Igatahes suurendab see totrus oluliselt ühiskonna stressi. Rääkimata sellest, et ühiskonna ees olevad tegelikud probleemid ja väljakutsed jäävad vajaliku tähelepanuta.

Seega ainus võimalus juba tehtud kahjuga piirduda oleks see vaenu külvav nn referendumiplaan lõpetada. Nüüd ja kohe.

Muidu me jäämegi eelolevatel kuudel iga päev kuulma ja lugema madalaid jutukesi, kuidas ja miks osa Eesti inimestest pole täisväärtuslikud. Ja see mürgitab ning kahjustab meie ühiskonda sügavalt pikaks ajaks.

Asi on juba praegu jõudnud absurdi. Näiteks teatab välisminister pühapäeva hommikul ERRi kaudu Eesti inimestele, et soovib “lähemas tulevikus moodustada referendumi erakondadeülene jah-kampaania nõukoda, millesse kuuluksid jah-kampaaniat toetavate erakondade poliitikud”. Võimas avaldus. Aga kuidas oleks ÜRO Julgeolekunõukokku kuuluva Eesti välisministrilt hoopis ettepanekutega Valgevene kodanikuühiskonna toetuseks või  Armeenia-Aserbaidžaani sõja lõpetamiseks või ELi Hiina-poliitika tugevdamiseks või Euroopa julgeoleku kindlustamiseks? Aga loomulikult mitte. Sest kõige tähtsam asi on paljusid Eesti inimesi alavääristav nn referendumi kampaania. Kurb ja ohtlik. Teel allakäigutrepist alla.

The post Allakäigutrepist alla appeared first on Urmas Paet.

Vähem kui kuu aega on jäänud sündmuseni, mis hakkab järgnevatel aastatel suurel määral mõjutama maailmapoliitikat, sealhulgas ka Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhteid ning selle kaudu Eestitki. 

Jutt on Ameerika Ühendriikide peatsetest presidendivalimistest. Praegu saab päris suure kindlusega öelda, et ükskõik kumb kandidaat võidab, kas praegune president Trump või demokraatide kandidaat Biden, siis muudatused Ameerika Ühendriikide välis- ja julgeolekupoliitikas tulevad ikka. Ka Trumpi puhul, hoolimata sellest, et ta on aastaid president olnud.

Küsimus ongi, mida need muudatused Ühendriikide presidendivalimiste järel võiksid kaasa tuua Euroopale ja sealhulgas Eestile.

Kui vaadata seda, mis on Trumpi presidendiaega ilmestanud suhetes Euroopaga, siis kahjuks on see peamiselt tähendanud suhete nõrgenemist, suhete suuremat ebamäärasust ja ka turbulentsi.

Kui tuua vaid mõningaid näiteid, mis nende aastate jooksul on olnud, siis näiteks ühe esimese asjana, kui Trump valiti presidendiks, teatas ta, et ei soovi Euroopa Liiduga vabakaubanduslepingu läbirääkimisi. Need kõnelused jäidki ära ja viimaste aastate jooksul ei ole selles osas kahjuks olnud mingit edasiminekut. Pigem vastupidi.

Vahepeal on Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid jõudnud peaaegu kaubandussõtta, kui Ühendriigid hakkasid ühepoolselt kehtestama mõnedele EList imporditavatele kaupadele tollimakse ja -tariife. Kahjuks see trend jätkub siiani. Vastastikusest vabakaubanduse kõnelustest on asi väga kaugel. Küll aga on tehtud ühepoolseid diskrimineerivaid otsuseid ja karta on, et võidakse teha ka tulevikus, kui Trump peaks presidendina jätkama.

Teine valdkond, mis Euroopale on väga oluline, on kliima soojenemise vastane tegevus. Kui Trump sai presidendiks, siis teatas ta ühe esimese otsusena, et Ameerika Ühendriigid eemalduvad Pariisi kliimakokkuleppest ega tee selles osas Euroopaga koostööd.

Kahjuks on USA ja Euroopa suhete turbulents puudutanud ka meile Eestis väga tundlikku valdkonda ehk julgeolekut.

Vaid mõni kuu tagasi teatasid Ühendriigid ühepoolselt, et vähendatakse oma sõjaväelaste kohalolekut Euroopas, ennekõike Saksamaal. Kurb on, et seda ei tehtud tõsiste arutelude järel koos NATO liitlastega, vaid see oli lihtsalt ühepoolne samm.

Ka praegu presidendivalimiste kampaania ajal on Ameerika Ühendriikide ajakirjanduses ilmunud meile päris tõsiselt murettegevaid materjale, et kui Trump peaks jätkama presidendina, siis on võimalik, et võib tugevneda diskussioon selle üle, et USA võiks üldse NATOst lahkuda.

Trumpi suhtumine Euroopa kaitsmisse ja Ühendriikide panusesse sellesse on teadagi olnud väga komplitseeritud. Valdav on olnud jutt rahast ehk kui palju keegi maksab, aga mitte niivõrd sellest, kuidas Ameerika ja Euroopa ühist julgeolekuruumi kindlana tagada.

Kehv on ka see, et USA on võtnud viimasel ajal väga karmi hoiaku Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ehk ICC suhtes. Samas on see ainuke reaalne instrument tänases maailmas, mis mingilgi moel aitab tagada inimõigusi ja on heidutuseks neile, kes on läbi viinud massikuritegusid või genotsiidi või kellel see alles mõlgub mõttes.

Ka ühepoolne Iraani tuumaleppest väljumine ei suurendanud usaldust suhetes Euroopaga. Samuti ka Trumpi kohtumised erinevate diktaatoritega ja autoritaarsete riigijuhtidega, millest märkimisväärsemad on kohtumised Põhja-Korea diktaatoriga ja ka näiteks Vladimir Putiniga Helsingis, mille kohtumise sõnumid olid tollal küll väga kummalised.

Nii et kui vaadata kõiki neid arenguid ja paljut muud, siis kahjuks on Euroopa ja USA suhted käinud viimastel aastatel selgelt alla. Ja seda mitte ELi initsiatiivil.

USA presidendivalimistega kaasneb lootus, et need toovad endaga siiski kaasa Euroopa ja USA suhete paranemise tasemeni, kus nad olid enne eelmisi presidendivalimisi. See on väga tähtis ka Eestile. Nii julgeoleku kui ka majanduskeskkonna seisukohast.

Ja lõpuks üks kummaline soovitus, mis paar päeva tagasi kõlas. Nimelt soovitasid Talibani liidrid valida eelseisvatel USA presidendivalimistel Donald Trumpi. Eks ka see soovitus räägib nii mõndagi enda eest.

Aga loodame parimat. Meie fookuses peaks ennekõike olema see, et Euroopa ja USA suhted jõuaksid tagasi väga heale sisulisele koostööle, nii nagu see on varem olnud. Olukorras, kus Hiina, Venemaa ja teiste autoritaarsete jõudude surve tugevneb, on Euroopa ja USA igakülgne avatud koostöö äärmiselt oluline meie väärtusruumi hoidja.

The post USA presidendivalimistel on lootus taastada Euroopa ja USA head suhted appeared first on Urmas Paet.

Kooliõpilastele üle Eesti sai salvestatud e-külalistund, kuidas nemad saavad anda oma panuse maailmapoliitika kujundamisse. 

Eesmärk oli innustada noori tundma huvi Euroopa Liidus ja rahvusvahelises elus laiemalt toimuva vastu ning julgustada mõtteid rohkem ka väljendama. Avalik arvamus on demokraatlikus ühiskonnas üks kõige olulisem viis, kuidas mõjutada parlamenti ja valitsust ning sealt edasi juba rahvusvahelist poliitikat. Arvamuste ja hoiakute kujundamisel on valimiste vaheline periood kohati isegi olulisem kui valimised. 

Samas iga hääl loeb. Näiteks Brexiti tulemus oleks võinud olla risti vastupidine, kui valimistel oleks osalenud rohkem noori.

The post Videoloeng teemal “Kuidas mina saan mõjutada maailmapoliitikat?” appeared first on Urmas Paet.

Paar päeva tagasi möödus 31 aastat Pekingi Tiananmeni väljaku veresaunast. Paar Eesti üleriigilist ajalehte avaldas samal ajal ”sisuturundusena” Hiina RV suursaadiku jutu sellest, kuidas Hiina RV tagab Hongkongile õitsengu. Päris groteskne. Nii see, et Hiina propagandamasin valis Hongkongi autonoomia ründamise põhjuste pahupidi pööramiseks sellise ajastuse, kui see, et paar Eesti üleriigillise levikuga lehte autoritaarse režiimi eneseõigustust makstud tekstina avaldasid ja seda veel sellise ajastusega.

Teatud mõttes on see aga pisike mudel sellest, kuidas Hiina RV praeguses maailmas käitub ning teisalt sellest, kuidas vaba maailm tal nii lasebki tegutseda. 

31 aastat möödus Tiananmeni veresaunast. Ometi on Hiina Rahvavabariigi režiim jätkuvalt autoritaarne ja riiki juhib kommunistlik partei. Aga nüüd on sel režiimil võrreldes 31 aasta taguse ajaga palju rohkem raha ja sellest tulenevat mõjuvõimu maailmas. 

See on ärgitanud Hiina võime ka järjest jõulisemalt tegutsema. Igapäevasteks on saanud teated, kuidas Hiina keskvalitsus soovib Hongkongi alla suruda ja hongkonglased avaldavad selle vastu meelt, kuidas Hiina RV ähvardab demokraatlikku ja hästi arenenud Taiwani endaga jõuga liita või kuidas rikutakse massiliselt uiguuri vähemuse inimõigusi.

Ometi on liiga suur osa maailmast vait. Seetõttu tahaksin ka kuulda, millised on täpselt praeguse Eesti valitsuse seisukohad nimetatud sündmustes. Kui me vaatame ajas tagasi, siis Eesti välispoliitika üks olulisi tugevusi on alati olnud see, et inimõigused, inimõiguste kaitse ka maailmas, on olnud Eesti välispoliitikas olulisel kohal.

Praegu kuuleme Hiina Rahvavabariigi tegutsemise osas aga vaikust. Ja vähemgi veel. Kui hiljutise pandeemia ajal kinkis Taiwan ainukese riigina maailmas Eestile kaitsemaske, siis Eesti valitsuse poolt ei tulnud mingeidki tänusõnu mitte mingilgi moel. Isegi häbeneti neid maske vastu võtta ja suunati see ülesanne Eesti Punasele Ristile, kes need siis Saaremaale ja mujale Lääne-Eestisse jagas. Samas kui nii Euroopa Komisjoni president, Leedu välisminister ja paljud teised abi saajad suutsid Taiwanile aitäh öelda.

Samuti on segane, milline on Eesti valitsuse seisukoht praegustes sündmustes, kus Hiina selgelt rikub kokkulepet, mille ta sõlmis Suurbritanniaga Hongkongi autonoomia osas. Hongkongi autonoomiast ei ole varsti enam üldse midagi järele jäänud. 

Või ka Taiwani Maailma Tervishoiuorganisatsiooni vaatlejastaatuse osas. Hiina ei taha Taiwani näha Maailma Tervishoiuorganisatsioonis isegi vaatlejana. Olgugi, et sellel riigil oleks lisada palju analüüsi ja informatsiooni selleks, et aidata ka muud maailma. Lisaks Hiina RV kindralite värsked ütlused, et vajadusel taasühendatakse Taiwan Hiinaga jõu kasutamise teel. 

Või siis massiliste repressioonide osas uiguuri vähemuse vastu, mis on Hiinas juba pikemat aega aset leidnud.

Seda loetelu saab kahjuks jätkata, kus paraku suur osa maailmast, sealhulgas ka Eesti valitsus on püüdnud neid teemasid vältida ning on olnud kõrvulukustavalt vaiksed. 

Alati võib sellise käitumise pseudoõigustuseks öelda, et Hiinat ei tohi kritiseerida, sest seotud on tohutud majandushuvid. Et seetõttu ei saa nimetada asju nende õigete nimedega. 

Sellele aga Hiina mängibki, suurendades oma otsest mõju paljudes riikides, seal hulgas Euroopa riikides. 

Autoritaarses reźiimis on võimalik käskude ja keeldudega ka majanduses ning väliskaubanduses teha asju, mis vabades ühiskondades pole võimalik. Näiteks poliitiliste otsuste tulemusel osta kokku raskustesse sattunud ettevõtteid muuhulgas Euroopas ja muus maailmas. Eriti, kui tegemist on strateegiliste ettevõtetega, siis peetakse majandusliku huvi kõrval silmas ka poliitilist ja julgeolekulist huvi. Seetõttu tuleb praegusel ajal Hiinast ja teistest autoritaarsetest riikidest lähtuva ostu- ja investeeringuhuvi osas olla ettevaatlik. Kiiresti ägeneb Hiina lobi 5G võrkude väljaehitamise õiguse saamiseks mitmetes Euroopa riikides. Samas on Euroopas endas Nokia ja Ericsson, kes on võimelised neid võrke rajama.

Samas kui Eesti poolt vaadata, siis oleks neil Eesti ettevõtjatel, kes soovivad Aasiaga äri ajada, kindlam keskenduda riikidele, mis on õigusriigid ning kus autoritaarne valitsus ei ütle ettevõtetele ette, millise riigiga võib suhteid arendada ja millisega mitte. On need siis Jaapan, Lõuna-Korea, Taiwan või mõned teised.

Hiina on juba praegu väga mõjukas paljudes maailma riikides, nii Aasias, Aafrikas kui Ladina-Ameerikas. Ta on seda saavutanud investeeringute kaudu olulisse infrastruktuuri, laenude andmise kaudu ning neist tekkinud sõltuvus on omakorda kandunud üle poliitiliseks sõltuvuseks.

Et Hiina on autoritaarne riik, mida juhib kommunistlik partei, siis esindab ta hoopis teistsugust vaadet ja käitumist maailma asjadele kui Eesti või kogu Euroopa. Vaadake autonoomia allasurumist Hongkongis, Taiwani jõuga ähvardamist, uiguuride inimõiguste massilist rikkumist jne jne. See on hoops teistsugune käekiri kui demokraatlikes ühiskondades. Ja seda ei tohi unustada. Eestil ja Euroopal pole mingit põhjust olla naiivne.

Rääkimata sellest, et ka Euroopa Liidu ühtse Hiina-poliitika tekitamisel on oluline koht inimõigustel ja inimõiguste kaitsel ja Eesti peaks olema selles küsimuses ELi sees nähtav ja tegutsev.

Eestile ja Euroopale on oluline, et autoritaarsete suurriikide, nagu Hiina ja Venemaa mõju ning võimalused praeguse kriisi tagajärjel demokraatlike riikide arvelt ei tugevneks. Selleks on vaja muuhulgas, et Euroopa käituks praegu võimalikult ühtselt. Nii nõrgemate riikide toetamisel, kui tulevikku puudutavate otsuste tegemisel. Samuti ühiste seisukohtade kokkuleppimisele suheteks nii Hiina, Venemaa kui muude suurriikidega. Ainult ühtse käitumise korral on Euroopa tugev, mis võimaldab rahvusvaheliselt Hiinat, aga ka Venemaad tasakaalustada ning eurooplaste huve maailmas kaitsta. 

Ma väga loodan, et Eestist saab taas põhimõttekindel väärtusi ja inimõigusi kaitsev riik. Ega lase end autoritaarselt Hiinal rohkem ära tinistada. Seda nii Euroopa Liidu ühtse välispoliitika arendamisel ka Hiina suhtes, kui kahepoolsetes suhetes, et ei oleks põhjust peljata näiteks Taiwanilt kriisis tulevat abi ja see maha vaikida. 

Hiina suursaadiku propagandaartiklite avaldamine sisuturundusena massimõrva aastapäeval võiks samuti jääda ühekordseks piinlikuks episoodiks.

The post Eestil pole õigustust lasta end Hiinal ära tinistada appeared first on Urmas Paet.

Kümne aasta peale ette tuleb muidugi plaane teha, kuid on oluline, et ka iga päev tegutseks Eesti välispoliitika kahe peamise eesmärgi nimel. Need on Eesti julgeoleku kindlustamine ning heaolu kasv. Taktikaliselt on tänases ja seda enam homses maailmas tähtis, et meiesuguse geopoliitilise asendiga ning ajalooga riik hoiaks ja panustaks liitlassuhetesse meiega samu väärtusi jagavate riikidega. Ükskäik kui ahvatlev võib mingil hetkel tunduda mingi tehing Hiinaga või mõne muu osava autoritaarse jõuga, siis Eesti liitlased on ennekõike Euroopas ja muus demokraatlikus maailmas.

Seetõttu tuleb suurte välispoliitiliste eesmärkide nimel aidata Eestil oma igapäevase tegevusega kaasa sellele, et Euroopa Liit ja NATO oleksid tugevad ja toimivad. Paremat keskkonda, mis tagaks Eesti julgeoleku ja heaolu, ei ole kuskilt mujalt võtta. Seega ka praegused taktikalised sammud määravad selle, kas ja kuhu on Eesti oma välispoliitika eesmärkidega kümne aasta pärast jõudnud. Kui Eesti aitab kaasa Euroopa Liidu nõrgestamisele, siis me nendest eesmärkidest kaugeneme. Nõrgestamise alla käib nii põhjanaabrite juhtide üle ilkumine meie valitsuse liikmete poolt kui ka lootused kahepoolselt Hiinaga mingit toredat kokkulepet saada muust Euroopast möödavaatamise hinnaga. Nõrgestamise alla käib nn Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa poliitilise eristamise rõhutamine. Seal hulgas poolvabaks riigiks kukkunud Ungari ja sellel teel oleva Poola valitsuse käitumise eelistamine ja vastandamine ülejäänud Euroopale, selle asemel, et julgustada nende riikide valitsusi ka Euroopat kui tervikut ja selle väärtusruumi silmas pidama. Aga ka arusaamade ja solidaarsuse nappus näiteks Lõuna-Euroopa riikidega neid vaevavatel teemadel. Kõigest, mis Euroopa koostegutsemist nõrgestab, tuleks nüüd ja järgnevatel aastatel hoiduda. Selle eest hoolitsevad paraku teised meist hoopis erinevas väärtusruumis olevad jõud.

Euroopa tugevus on ka Eesti tugevus. Tugev Euroopa ei meeldi aga Hiinale, Venemaale ja veel mõnele kasvavale autoritaarsele reźiimile maailmas, kes näevad Euroopa ühtsust ja väärtusi konkurentsi või suisa ohuna.

Seetõttu oleks lõpuks aeg 17 pluss üks formaat lõpetada ning naasta Euroopa Liidu ühtse poliitika juurde ka suhetes Hiinaga. Vaesemate Euroopa Liidu riikide ning ELi mittekuuluvate Balkani riikide ja Hiina klubi on tänases ja seda enam homses maailmapoliitilises reaalsuses järjest enam Hiina, aga mitte Euroopa huvides.

Samuti peaks Eesti kaasa aitama demokraatlike ühiskondade suuremal koostööle üldinimlikes asjades. Värske näide on see, kuidas Euroopa ja Eesti hoiavad Hiina pelguse tõttu madalat profiili näiteks Taiwani toetamisel Maailma Terviseorganisatsiooni vaatlejaks, kuigi see oleks kogu maailma rahvatervise huvides.

Need on vaid mõned näited hoiakutest, mida Eestil oleks mõistlik arvestada, kui tahame, et meie turvalisusega oleks ka aastate pärast kõik korras ning ühiskonna heaolu järjest paraneks. Selleks on meil aga eriti vaja tugevat ja üksmeelset Euroopat, mis teab, mida tähendavad vabadused ning ka seda, kui lihtne on neist ilma jääda.

Urmas Paet

The post Eesootaval kümnel aastal on Eestil eriti vaja tugevat ja üksmeelset Euroopat appeared first on Urmas Paet.

Algatasin Euroopa Parlamendis avaliku pöördumise Euroopa Liidu riikide tervishoiuga tegelevatele ministritele, et Taiwanil võimaldataks Maailma Terviseassamblee töös osaleda. Avalikule kirjale andis allkirja üle 100 saadiku erinevatest riikidest ja Euroopa Parlamendi poliitilistest rühmadest.

Kiri koos allkirjastanutega on allolev. 

Avalik kiireloomuline kiri Euroopa Liidu riikide terviseministritele seoses Taiwani osalemise võimaldamisega Maailma Terviseassambleel (WHA) 18.-19. mail 2020.ELi liikmesriikide terviseministritele

Koroonakriis saab olema põhiteema 18.-19. mail Maailma Terviseassamblee ministrite videokonverentsil. Kuivõrd viirus ei tunne riigipiire, rahvuseid ega ideoloogiaid, siis peab maailm jagama kogu infot ja ekspertiisi, mis võib pandeemiavastases võitluses abiks olla.  

Seetõttu kutsuvad kirjaga liitunud Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide esindajad üles teid nõudma, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) naaseks aastatel 2009 kuni 2016 praktiseeritud protokolli juurde kutsuda Taiwan vaatlejana assambleel osalema. Taiwani valitsus on edukalt suutnud viiruse levikut ohjeldada vaatamata sellele, et Taiwan asub geograafiliselt viiruse algallika lähedal. 

Ameerika Ühendriigid, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa on võtnud ametlikult seisukoha, et tuleks naasta 2009 – 2016 formaadi juurde ja lubada Taiwanil osaleda.

Sellest tulenevalt peame oluliseks, et Taiwani tervishoiu- ja hoolekandeminister kutsutaks vaatlejana osalema tänavusel WHA videokonverentsil, et jagada maailmaga Taiwani edukat kogemust COVID-19 pandeemiaga tegelemisel. Lisaks soovime, et WHO korraldaks Taiwani osalemise kõigil WHO kohtumistel, mehhanismides ja tegevustes.

Pragmaatilise ja teaduspõhise globaalse tervishoiu huvides jääme ootama teie positiivset tagasisidet ja tegutsemist.

Parimate soovidega

Urmas Paet

Michael Gahler

Katalin Cseh

Bernard Guetta

Karin Karlsbro

Aušra Maldeikienė

Riho Terras

Frédérique Ries 

Michaela Šojdrová

Sophie in ’t Veld

Klemen Grošelj

Tudor Ciuhodaru

Juan Fernando López Aguilar 

Engin Eroglu

José Ramón Bauzá Díaz 

Nicolaus Fest

Andrus Ansip

Gilles Lebreton

Tomáš Zdechovský

David Lega

Klára Dobrev

Csaba Molnár 

Attila Ara-Kovács 

Sándor Rónai

Brando Benifei 

Michal Šimečka

Jan-Christoph Oetjen

Abir Al-Sahlani

Fredrick Federley 

Pascal Durand

Alexandr Vondra

Kosma Zlotowski

Ivan Štefanec

Hermann Tertsch

Veronika Vrecionová

Dragoş Tudorache

Moritz Körner

Salima Yenbou 

Margrete Auken

Kira Peter-Hansen

Charlie Weimers 

Leopoldo López Gil

Svenja Hahn

Niklas Nienass

Rasa Juknevičienė

Reinhard Bütikofer

Eugen Jurzyca

Javier Nart

Witold Waszczykowski 

Thomas Waitz 

Nathalie Loiseau 

Beata Mazurek

Malik Azmani

Jan Huitema

Caroline Nagtegaal

Liesje Schreinemacher

Bart Groothuis

Margarita de la Pisa Carrión

Margarete Bause 

Carles Puigdemont

Antoni Comín 

Clara Ponsatí 

Viola von Cramon-Taubadel

Raphaël Glucksmann

Ďuriš Nicholsonová

Katrin Langensiepen

Marco Campomenosi

Milan Zver

Liudas Mažylis

Johan Van Overtveldt

Anna Donáth

Assita Kanko

Geert Bourgeois

Jutta Paulus

Jürgen Trittin

Barry Andrews

François Alfonsi

Benoît Biteau

Damien Carême

David Cormand

Gendoline Delbos-Corfield

Karima Delli

Claude Gruffat

Yannick Jadot

Michèle Rivasi

Caroline Roose

Mounir Satouri

Marie Toussaint

Olivier Chastel

Anna Fotyga

Inese Vaidere

Diana Riba i Giner

Hannah Neumann

Henrike Hahn

Dorien Rookmaker

Andrey Kovatchev

Katrin Göring-Eckardt

Gianna Gancia

Petra de Sutter

Juozas Olekas

Dominique Riquet

Andreas Glück 

Miriam Lexmann

Alviina Alametsä

Omid Nouripour

Fabio Massimo Castaldo

Helmut Geuking

Manuel Pizarro

Tom Vandendriessche

Andrius Kubilius

Mikuláš Peksa

Annalena Baerbock

Robert Habeck

The post Avalik kiireloomuline kiri Euroopa Liidu riikide terviseministritele seoses Taiwani osalemise võimaldamisega Maailma Terviseassambleel appeared first on Urmas Paet.

I initiated an open letter in the European Parliament to the EU health ministers relating to the participation of Taiwan in the World Health Assembly taking place on 18-19 May 2020. 

Over 100 MEPs and MPs from different countries and political groups decided to co-sign this letter.

You’ll find the letter together with all the signatories below.

OPEN AND URGENT LETTER TO EUROPEAN UNION HEALTH MINISTERS 

This is an open letter to all European Union Health Ministers relating to the participation of Taiwan in the World Health Assembly, 18-19 May 2020.

To the Ministers of Health of the Member States of the European Union,

The Corona Crisis will dominate the World Health Assembly to be held on 18-19 May, in Geneva, through a ministerial video conference. As the virus knows no borders, nationalities and ideologies, the world needs to share all available information and expertise that can be helpful to combat the pandemic.

That is why we, the undersigned members of the European and national Parliaments, urge you to insist that the World Health Organisation (WHO) returns to the pragmatic protocol – practiced from 2009 to 2016 – of inviting Taiwan as an observer to this meeting format. The Taiwanese government has successfully managed to curb the spread of the virus in spite of Taiwan’s geographic proximity to the virus origin.

The United States, Canada, Australia and New Zealand have officially taken the position to return to the 2009 – 2016 format. 

We therefore request that Taiwan’s Minister of Health and Welfare, Chen Shih Chung, be invited to attend this year’s virtual WHA videoconference, as an observer, to share with us Taiwan’s successful experience in handling the COVID-19 pandemic. Furthermore, we request that the WHO facilitate appropriate and feasible arrangements for Taiwan to participate in all WHO meetings, mechanisms and activities.

In the interests of a pragmatic, science-based approach to global health, we look forward to receiving a positive response from you.

Thank you and best wishes, 

Urmas Paet

Michael Gahler

Katalin Cseh

Bernard Guetta

Karin Karlsbro

Aušra Maldeikienė

Riho Terras

Frédérique Ries 

Michaela Šojdrová

Sophie in ’t Veld

Klemen Grošelj

Tudor Ciuhodaru

Juan Fernando López Aguilar 

Engin Eroglu

José Ramón Bauzá Díaz 

Nicolaus Fest

Andrus Ansip

Gilles Lebreton

Tomáš Zdechovský

David Lega

Klára Dobrev

Csaba Molnár 

Attila Ara-Kovács 

Sándor Rónai

Brando Benifei 

Michal Šimečka

Jan-Christoph Oetjen

Abir Al-Sahlani

Fredrick Federley 

Pascal Durand

Alexandr Vondra

Kosma Zlotowski

Ivan Štefanec

Hermann Tertsch

Veronika Vrecionová

Dragoş Tudorache

Moritz Körner

Salima Yenbou 

Margrete Auken

Kira Peter-Hansen

Charlie Weimers 

Leopoldo López Gil

Svenja Hahn

Niklas Nienass

Rasa Juknevičienė

Reinhard Bütikofer

Eugen Jurzyca

Javier Nart

Witold Waszczykowski 

Thomas Waitz 

Nathalie Loiseau 

Beata Mazurek

Malik Azmani

Jan Huitema

Caroline Nagtegaal

Liesje Schreinemacher

Bart Groothuis

Margarita de la Pisa Carrión

Margarete Bause 

Carles Puigdemont

Antoni Comín 

Clara Ponsatí 

Viola von Cramon-Taubadel

Raphaël Glucksmann

Ďuriš Nicholsonová

Katrin Langensiepen

Marco Campomenosi

Milan Zver

Liudas Mažylis

Johan Van Overtveldt

Anna Donáth

Assita Kanko

Geert Bourgeois

Jutta Paulus

Jürgen Trittin

Barry Andrews

François Alfonsi

Benoît Biteau

Damien Carême

David Cormand

Gendoline Delbos-Corfield

Karima Delli

Claude Gruffat

Yannick Jadot

Michèle Rivasi

Caroline Roose

Mounir Satouri

Marie Toussaint

Olivier Chastel

Anna Fotyga

Inese Vaidere

Diana Riba i Giner

Hannah Neumann

Henrike Hahn

Dorien Rookmaker

Andrey Kovatchev

Katrin Göring-Eckardt

Gianna Gancia

Petra de Sutter

Juozas Olekas

Dominique Riquet

Andreas Glück 

Miriam Lexmann 

Alviina Alametsä

Omid Nouripour

Fabio Massimo Castaldo

Helmut Geuking

Manuel Pizarro

Tom Vandendriessche

Andrius Kubilius

Mikuláš Peksa

Annalena Baerbock

Robert Habeck

The post Over 100 MEPs and MPs co-sign an open letter in support of Taiwan’s participation at the World Health Assembly appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet ütles, et valitseb oht, kus osad riigid võivad koroonaviiruse levikuga võitlemise katte  all hakata tegelema inimõiguste piiramisega. Paeti sõnul on riikidel oluline mõista, et viiruse leviku piiramiseks kasutusele võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed ning ajutised. 

“On oht, et osade riikide valitsused pingutavad koroonaviirusega võitlemise meetmetega üle ning rakendavad neid ühiskonnas olevate eriarvamuste vaigistamiseks,” ütles Paet. 

Ta lisas, et ehkki praegune tervisekriis on tõsine ja rahvusvaheline õigus lubab suurte ohtude korral erakorraliste volituste kasutamist, peavad kõik koronaviirusele reageerimise meetmed olema proportsionaalsed, vajalikud ja mittediskrimineerivad.

„Lisaks ei tohiks eriolukorda kasutada konkreetsete rühmade, vähemuste või üksikisikute sihikule võtuks. Seda ei tohi kasutada repressiivse tegevuse suitsukattena ega ka inimõiguste kaitsjate töö vaigistamiseks,” ütles Paet. 

“Mõned riigid ja julgeolekuasutused võivad erakorraliste volituste kasutamist atraktiivseks pidada, sest see pakub neile otseteid,” ütles Paet. “Vältimaks erakorraliste volituste muutumist püsivateks juriidilisteks ja poliitilisteks süsteemideks, peavad piirangud olema täpselt kohandatud.”

Paet lisas, et lõpuks peavad riigid, kus viiruse levik on pidurdumas, püüdma elu normaliseerida ja vältima olukorda, kus erakorralisi volitusi jäädakse rakendama põhjendamatult pikaks ajaks. 

The post Riigid ei tohi kasutada koroonaviiruse leviku vastast võitlust inimõiguste piiramise suisukatteks appeared first on Urmas Paet.

Uue viiruse vastane võitlus on üle-euroopaline ja seda võitlust tuleb pidada tugevas Euroopa riikide valitsuste ja ELi institutsioonide koostöös. 

Euroopa Liidu liikmesriigid peavad lõpetama meditsiiniseadmete tarnimise piiramise Euroopa Liidu sees. Oluline on, et ELi liikmesriigid tagavad meditsiiniseadmete piisava tootmise ja tarnimise, et need oleksid Euroopas olemas kõikjal, kus meid vajatakse. See viirus ei austa ühtegi piiri ning katsed üksinda sellega võidelda ilmselt ebaõnnestuvad.

Oluline on tagada Euroopa Liidu siseturu toimimine, et tarned ja tooted jõuaksid sinna, kuhu vaja.

Kontrolli tugevdamine ELi välispiiridel vastavalt reeglitele ja rahvusvahelistele kohustustele aitab tagada Schengeni süsteemi tõhusat toimimist. Piirikontrolli taastamine ELi sees peab põhinema tervisekaitseasutuste soovitustel. Vastasel korral põhjustab see rohkem kahju kui kasu.

Euroopa riikide vahel on vaja rohkem usaldust ja koostööd, et viirusepuhang kontrolli alla saada.  

Euroopa Parlamendi president on kinnitanud, et kõik Euroopa riigid saavad tuge oma tervishoiusüsteemidele. See tähendab seadmete tarnimist, haiglate toetamist ja vaktsiini võimalikult kiireks väljatöötamiseks vajalike uuringute rahastamist. Esimene prioriteet on inimelude päästmine.

Teine kohustus on kaitsta töökohti, ettevõtteid ja majandust. ELi riikidel on lubatud kulutada kõik vajalik töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, ettevõtetele ja pankadele toetuse tagamiseks. Lisaks ELi liikmesriikide võetud kohustustele on ELi eelarvest selleks saadaval vähemalt 37 miljardit eurot.

Valitsused saavad kasutada kogu stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud paindlikkust ning kriisist mõjutatud sektoritele ja ettevõtetele on riigiabi lubatud.

Nüüd peavad ELi nõukogu ja Euroopa Parlament need esmased ettepanekud heaks kiitma. Usun, et Euroopa Parlament teeb seda nii kiiresti kui võimalik.

The post Uue viiruse vastane võitlus õnnestub paremini, kui Euroopa riigid teevad selleks koostööd appeared first on Urmas Paet.

Eesti rahvusvahelist kuvandit kehvasti mõjutavaid välispoliitilise sisuga avaldusi on praeguse valitsusliidu juhtivtegelastelt hakanud tulema ärevaks tegevalt sageli. Eesti maine ja usaldusväärsus ennekõike meie liitlaste silmis mõjutab otseselt ka julgeolekualast kindlustunnet.

Mõne nädala sisse mahuvad ebaõnnestunud avaldused Eesti olematust julgeolekuplaanist B, Soome värske peaministri ja sellekaudu ka paljude soomlaste ees Eesti valitsuse ja Eesti narriks tegemine, ärplemine Saksamaa suunal, justkui neil puuduks kaitsetahe vajadusel Eestit aidata. Ja nüüd on lisandunud siia ritta Riigikogu esimehe uusaastaavalduses aetud ebaselge jutt, mis andis Venemaale võimaluse seda tõlgendada Eesti territoriaalsete pretensioonidena Venemaa suhtes, olgugi, et nii Eesti kui Vene valitsuse heakskiidul allakirjutatud piirilepped, mis fikseerivad piirijoone, ootavad parlamentide ratifitseerimisotsust.

Territoriaalseid pretensioone ei pea kohaseks ka meie liitlased, sest riikidelt, seal hulgas Eestilt, eeldatakse järjekindlust ja ettearvatavat poliitikat. Ja seda eriti nii olulistes asjades, nagu seda on riikidevaheline piir. Seega kui Eesti valitsus kiitis 2014. aastal piirilepetes oleva piirijoone asukoha heaks ning lepingud allkirjastati nii valitsuse kui Riigikogu väliskomisjoni toetusel, siis ei ole tõsiseltvõetav hakata viis aastat hiljem mingit teist juttu ajama. Seda ei mõista ega pea adekvaatseks ka meie liitlased. Lisaks pole selline jutt kuidagi Eesti huvides. Ja päevapoliitiline parteiline eesmärk ei tohi üles kaaluda Eesti välispoliitilist ja julgeolekualast rahvusvahelist usaldusväärsust. Pealegi on kaks tänast valitsusparteid Isamaa ja Keskerakond Eesti-Vene piirilepete sõlmimise heaks kiitnud.

Ka üldpildis jätab see nii Eestisse kui Eestist välja kummalise mulje, kui praeguse valitsusliidu tegelased seavad kahtluse alla Saksamaa valmiduse NATO kollektiivkaitsesse panustada, räägivad mingist olematust kaitseplaanist B ning ühtlasi enam-vähem samal ajal esinevad avaldustega, mida tõlgendatakse territoriaalsete pretensioonide esitamisena naaberriigile. Eriti, kui see tuleb Riigikogu esimehe suust ning valitsus istub selle peale vait.

Kõige selle tulemusel jääb mulje, et Eestile välis- ja julgeolekupoliitist mõju avaldavad väljaütlemised on praeguse valitsusliidu juhtivliikmetele justkui kerglane mäng või kiirelt ununev nali, kus võib rääkida, mida sülg suhu toob ning millega justkui mingi vastutus või tagajärjed ei kaasne. Paraku tegelikus elus aga kaasnevad. Teiste riikide otsustajad ei tea, milline mees on Eesti parlamendi esimees, siseminister või keegi kolmas. Nende jaoks on tegemist oluliste ametikohtadega, mille täitjate sõnalt eeldatakse kaalu ja mõju, sest nad esindavad Eesti riiki. 

Riigikogu esimehe uusaastajutu kontekstis tasub meelde tuletada, et 2014. aastal sõlmitud piirilepetega ei osuta Eesti Venemaale mingit teenet, kuid mõlemapoolselt aktsepteeritud kindlaks määratud ja üheselt maha märgitud riigipiir on oluline julgeolekut kindlustav faktor. Ka Eestile. See, et praegu teostab Eesti oma suveräänsust kontrolljooneni, mitte riigipiirijooneni, pole tulevikuvaates mõistlik ning sisaldab julgeolekuriske. Seetõttu ratifitseeris Riigikogu piirilepingud ka juba 2005. aastal.

Piirilepete jõustumine on tulevikku suunatud huvi, sest mida vähem on Eestil Venemaaga lahtisi ja lahendamata suuri küsimusi, seda parem. Riigipiir peab toimima ja olema välja ehitatud. See omakorda eeldab piirilepingu olemasolu. Praegune olukord, kus Eestil on ajutine kontrolljoon, on osaliselt tinginud ka senised takistused piirjoone korralikuks väljaehitamiseks.

Piirilepingute olemasolu naaberriikide vahel on reegel, mitte erand. Rahvusvahelistes suhetes kehtib põhimõte, et piirid on naaberriikide vahel lepingutega kinnitatud. See on vajalik julgeolekupoliitiline tagatis, et võtta maha võimalikke arusaamatusi ja vääritimõistmisi nii olulisel ja tundlikul teemal nagu riigi territoorium. Seda nii rahuajal kui ka kriisiolukorras.

Ja kui arutatakse, et milleks neid lepinguid ikka vaja, siis tasub arvestada, et praegune ajutine lahendus on töötanud küll rahuolukorras, kuid ei pruugi tähendada, et kõik toimiks nii ka keerulisemates oludes. Piirilepingute jõustumine on normaalne areng, mitte pealesunnitud toiming. Leedu ja Läti on piirilepingud Venemaaga sõlminud, seda on teinud peaaegu kõik SRÜsse mittekuuluvad Venemaa naaberriigid.

Meie idapiir on NATO kollektiivkaitse piir. Euroopa Liidu liikmesriigina oleme samuti ELi idapiiril ehk sellega lõpeb ELi ühisturu ja ühisreeglitega kaetud ala. Selgelt fikseeritud ja toimiva piiri olemasolu pole võimalik alahinnata ei julgeoleku- ega majanduspoliitiliselt.

Kõik 2011-2015. aasta riigikogu koosseisus olnud neli erakonda – Isamaa ja Res Publica Liit, Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond – tegid valitsusele ettepaneku pidada Vene poolega konsultatsioone, et leida võimalused piirilepete jõustumiseks. 

Lepetes on kirjas, et piirilepingutega reguleeritakse eranditult ainult riigipiiri puudutavaid küsimusi ning pooltel pole teineteisele territoriaalseid pretensioone. 

Mis edasist puudutab, siis peaksid Eesti ja Vene parlament püüdma piirilepete ratifitseerimise ajakavas kokku leppida ning need ka eelpool nimetatud põhjustel ratifitseerima.

20. sajand oli paljudele Euroopa rahvastele ja riikidele traagiline ning keeruline, teiste hulgas ka Eestile. Kui võrrelda 20. sajandi alguse Euroopa kaarti praegusaja Euroopa kaardiga, võib sealt leida vägagi palju muutusi. Eesti ülesanne on kindlustada oma tulevikku – et meie julgeolek oleks võimalikult kindel ja pahatahtlikku tõlgendamisruumi oleks võimalikult vähe. 

Omaette väärtus on Eesti riigi usaldusväärsus meie liitlaste ja partnerite silmis. Olgu selleks varasemate kokkulepete austamine või riigijuhtide tõsiseltvõetavad sõnavõtud. Välis- ja julgeolekupoliitilisest kapitalist ei tohi saada sisemaise päevapoliitika peenraha. Seega, ÜRO Julgeolekunõukokku kuuluva riigi valitsusliidu juhtivtegelased, võtke end kokku.

The post Riigitegelaste välispoliitilise mõjuga hüüatused pole kiirelt ununev nali appeared first on Urmas Paet.