Täna algav idapartnerluse tippkohtumine Riias ei ole piisavalt ambitsioonikas ja konkreetne, sest raskes olukorras olevad partnerriigid Ukraina, Moldova ja Gruusia ei saa piisavalt tuge.

 

Võiks eeldada, et see tähtis kohtumine astub edasi konkreetse sammu idapartnerite ja eriti Ukraina, Moldova ja Gruusia toetamisel. Seda toetust on Venemaa agressiivset käitumist arvestades väga vaja. Paraku näitavad kõik märgid, et tulemas on kõnepidu, kus olulisi konkreetseid asju pole EL võimeline pakkuma.

 

On kurb, et EL ei otsusta anda Ukraina kodanikele viisavabadust, kuigi Ukraina ühiskond vajab praegu tugevat positiivset sõnumit. Samuti on piinlik, et üheselt ja selgelt ei suuda EL kinnitada, et Ukrainal on ELi perspektiiv. Nii nagu kõigil teistel Euroopa riikidel, kes vajaminevad kriteeriumid täidavad. Jutt ei käi ju Ukraina liitumisest ELiga homme, vaid sellest, et see üleüldse on võimalik kunagi tulevikus, kui kõik tingimused on täidetud.

 

Euroopa Liit saaks anda Ukrainale viisavabaduse. Isegi kui paljudel ukrainlastel pole seda võimalik lähiaegadel praktikas kasutada, oleks lisaks praktilisele väärtusele praegusel keerulisel ajal ka oluline emotsionaalne tugi. Moldova sai aasta tagasi ELilt viisavabaduse ja see toimib hästi. Lisaks on 75 000 Transdnistria elanikku otsustanud lõpuks võtta Moldova kodakondsuse. Seega on ELi viisavabadusel ka laiem poliitiline mõju.

 

Lisaks vajab Ukraina rahalist abi ja investeeringuid. Kui ELil ja rahvusvahelisel kogukonnal oleks piisavalt tahet, siis on see võimalik. Summad oleksid suurusjärgus väiksemad kui Kreeka pakettides. 

 

Idapartneritele on eluliselt olulised ka ELi edasised hoiakud Venemaa osas. ELi riigijuhid hakkavad juunis taas arutama, kas pikendada Venemaa suhtes sanktsioone. Tegelikult pole siin ju palju arutada. Sanktsioonid kehtestati kindlatel põhjustel ja need põhjused on kõik alles. Seega kui tahta mingitki usaldusväärsust säilitada, siis sanktsioone ei saa ega tohi leevendada enne, kui Ukrainal võimaldatakse taas kogu oma territooriumi kontrollida ning anda inimestele tagasi nende rahu ja elu.

 

Kui ka selle nädala lõpuks Riia kohtumisel viisavabaduse ja ELi perspektiivi osas otsuseni ei jõuta, siis tuleb need otsused teha siiski lähiajal. Mõne aja pärast on juba hilja. ELil on Ukrainaga lähiminevikust selline kogemus olemus. Siis kui pidevalt lükati edasi assotsiatsioonilepingu sõlmimist Ukrainaga kuni asjad tuliseks läksid ja eelmisel idapartnerluse tippkohtumisel juba Ukraina loobus Venemaa survel lepingu sõlmimisest. Edasist me juba teame. Kogu Ukraina on lootmas Vene agressiooni lõppu. Meie siin Euroopa Liidus saame selleks teha rohkem.

The post appeared first on Urmas Paet.

Ütlesin tänases avalduses Euroopa Parlamendis Läti ELi eesistumise arutelul, et Lätil on Euroopa Liidu eesistujana võimalus astuda pikk samm ELi idapartnerluse edasiarendamisel.

Mais Riias toimuvaks ELi idapartnerluse tippkohtumiseks peaksid kõik ELi liikmesriigid ratifitseerima Ukraina, Moldova ja Gruusiaga sõlmitud assotsiatsioonilepingud, et need saaksid täies mahus jõustuda. Samuti tuleb ELi idapartnerluse tippkohtumiseks liikuda edasi viisavabaduse kehtestamisega Ukrainale ja Gruusiale, nii nagu seda tehti eelmisel aastal Moldovaga.

Samuti tuleb Läti eesistumise ajal leida konkreetseid võimalusi tihendada suhteid kolme ülejäänud idapartnerluse riigi Aserbaidžaani, Armeenia ja Valgevenega.

Ka tuleb tihendada suhteid Kesk-Aasia riikidega, kus Läti ka seni on olnud aktiivne. Seega on hea sellelt pinnalt edasi liikuda.

Läti eesistumine ELis saab nii selles kui teistes valdkondades olema edukas. Läti on viimastel aastatel ise palju teinud – tulnud välja majandusraskustest, täitnud euroga liitumise kriteeriumid ning saadnud OECD kandidaatriigiks.

The post Läti ELi eesistumine saab viia idapartnerluse uuele tasemele appeared first on Urmas Paet.

Kuuest Euroopa Liidu idapartnerluse riigist viie territooriumile on tekitatud külmutatud konflikti ala,  et mõjutada nende riikide välispoliitilist suunavalikut ja käitumist.

Seni on ainukesena pääsenud Valgevene, kuid ka nüüd on Valgevene suhted Venemaaga pingestumas, mille üks väljundeid on tollikontrolli taastamine Vene-Valgevene piiril, kuigi mõlemad kuuluvad tolliliitu.

Külmutatud konfliktid on Gruusias Abhaasia ja Lõuna-Osseetia, Moldovas Transnistria, Aserbaidžaanil ja Armeenial Mägi-Karabahhia ning nüüd Ukrainal ka Krimm ja Donbass. Kõiki neid soojendatakse vajadusel üles, et riigi normaalset arengut pidurdada.

Venemaa manipuleerib praegu Ukraina Krimmi ja Donbassi kõrval aktiivselt ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga, sõlmides nendega liidulepinguid. Ainus lahendus on külmutatud konfliktialade lõpetamine ja kõigi riikide territoriaalse terviklikkuse austamine. Vastasel korral jääb konfliktioht kõrgeks.

The post Valgevene on ainuke ELi idapartnerluse riik ilma külmutatud konfliktita appeared first on Urmas Paet.

Homme on Euroopa Parlamendis Euroopa Liidu ja Gruusia assotsiatsioonilepingu ratifitseerimise hääletus.

Leping aluse ELi ja Gruusia poliitiliste suhete süvendamiseks ja majanduslikuks integratsiooniks.

Euroopa Parlament on heaks kiitnud lepingud Ukraina ja Moldovaga ning teeb seda homme loodetavasti ka Gruusia assotsiatsioonilepinguga. Arvestades Gruusia arenguid ning samas pingestatud olukorda külmutatud konfliktide piirkondades Abhaasias ja Lõuna-Osseetias on Euroopa Parlamendi selge toetus väga oluline.

The post Euroopa Parlament hääletab ELi ja Gruusia assotsiatsioonilepet appeared first on Urmas Paet.

Kõigil idapartnerluse riikidel – Ukrainal, Moldoval, Gruusial, Valgevenel, Aserbaidzaanil ja Armeenial – on praegu soodne aeg põhimõtteliste demokraatlike reformide kiireks jätkamiseks või alustamiseks, sest selleks on ELi igakülgne toetus.

Ukrainal tuleks panna lähikuudel suurt rõhku korruptsioonivastasele võitlusele ja oluliste reformide läbiviimisele. Riigi muutumine läänelikuks demokraatiaks võtab kaardid käest ka neil, kes eelistavad seni ELi ja demokraatliku Euroopaga koostööd mitte teha. See puudutab ka näiteks Moldovat, ks valimised andsid napi edu Euroopa-meelsetele jõududele.

Idapartnerluse riikide ühiskonnad hakkavad väsima täitmata lubadustest ning ülim aeg on panustada kiiretele demokraatlikele muutustele. EL ja seal hulgas Eesti on valmis panustama nii muutuste toetuseks vajaliku rahalise toega kui teadmiste ja ekspertidega.

On oluline, et järgmisel ELi idapartnerluse tippkohtumisel poole aasta pärast Riias oleks võimalik näha selget mõõdetavat edasiminekut nende riikide arengud.

The post ELi idapartnerluse riikidel on soodne aeg kiireteks muutusteks appeared first on Urmas Paet.

The post Homme on Euroopa Parlamendis ELi-Moldova assotsiatsioonileppe ratifitseerimine appeared first on Urmas Paet.