Euroopa Liit peab omalt poolt tegema kõik Vene annektsiooni lõpetamiseks Krimmis ning seetõttu on oluline, et ELi riikides registreeritud ettevõtted ei tegutseks Krimmis või koostöös Krimmi ettevõtetega.

ELi välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini ütles mulle saadetud selgituses, et kooskõlas Krimmi ebaseadusliku annekteerimise mittetunnustamise poliitikaga kehtestas EL piiravaid meetmeid takistamaks investeeringuid ja kaubavahetust Krimmi teatud sektorites.

“Investeeringukeeld hõlmab taristuprojekte transpordi, telekommunikatsioonide ja energeetika valdkonnas,” selgitas Mogherini. “Kaubanduskeeld puudutab transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorit, samuti nafta, gaasi ja mineraalide geoloogilist luuret ja tootmist,” ütles ta ning lisas, et EL on ka kehtestanud piirangud turismiteenustele, näiteks kruiisilaevadele. Meetmed kehtivad isikute ja üksuste suhtes ELi jurisdiktsioonis.

Mogherini lisas, et käesoleva aasta juunis pikendas EL Krimmi puudutavaid sanktsioone kuni 2016. aasta juunini.

“ELi äriühingute teavitamiseks piirangutest on EL spetsiaalse kirjaliku teabe, mis saadeti liikmesriikidele ja ELi ettevõtjate katusühendustele palvega, et need levitaksid seda oma liikmete seas, ning muudele huvi väljendanud sidusrühmadele,” lisas ta.

Ühtlasi rõhutas Mogherini, et sanktsioonide rakendamine on peamiselt liikmesriikide ja liikmesriikide pädevate asutuste ülesanne.

The post ELi riikide ettevõtted peavad järgima tegutsemispiiranguid Krimmis appeared first on Urmas Paet.

Praeguse Vene-Ukraina konflikti ja sellega kaasnenud lääneriikide ja Venemaa suhete sassimineku üks kaasnevaid riske on ka pingete kasv Euroopa Liidu liikmesriikide endi vahel. Selle peamised põhjused on Venemaa-suunalised majandushuvid, riikide erinev emotsionaalne Venemaa-tunnetus ning ka mõnevõrra erinev arusaam sellest, kuidas praegust konfliktiolukorda leevendada nii, et samas põhiväärtustest ei taganetaks.

Loomulikult on nii Eesti kui kogu Euroopa Liidu huvides, et EL püsiks ühtsena ka praegustes keerulistes ja uutes oludes. See on aga paras ülesanne, arvestades nii mõnedes ELi liikmesmaades juba kasvavat kärsitust Vene-suunaliste sanktsioonide suhtes kui ka raskemini hoomatavat ja abstraktsemat Venemaa müstifitseerimist. Samas kui teised ELi liikmesmaad nõuavad uusi sanktsioone ja veelgi karmimat poliitikat.

Uue võbeluse on ELi toonud uus Kreeka valitsus, kes on üheselt väljendanud vastuseisu sanktsioonidele ning kelle kaitseminister tegi ühe esimestest visiitidest Venemaale. Siia ritta asetub ka värske president Putini visiit Ungarisse, mille käigus Ungari peaminister väljendas selget mittenõustumist sanktsioonidega ning hurjutas ELi juhte, muu hulgas Euroopa Liidu nõukogu presidenti ja hiljutist Poola peaministrit Donald Tuski.

See pole aga veel kõik. Ka Tšehhi presidendi ja Slovakkia peaministri väljaütlemised on olnud ELis konsensuslikult kokkulepitu suhtes kriitilised ning Küpros flirdib mõttega teenindada Vene sõjalaevu oma sadamates.

Paradoksaalselt on ELi Vene-poliitikasse mõrasid löömas Kreeka kõrval just mitme Ida-Euroopa riigi juhid, kes peaksid ometi mäletama oma riigiga 20. sajandil toimunut. Mitmed Poola juhtivad poliitikud on kurblikult möönnud, et Višegradi riikide koostöö on lonkamas mõlemat jalga ning Poolat seob Eesti, Läti ja Leeduga oluliselt rohkem kui Ungari või Slovakkiaga.

Venemaale selline olukord muidugi sobib, sest kunagi pole Venemaa eelistanud ajada asju ELi kui tervikuga, vaid ikka erinevate riikidega kahepoolselt, arvestades konkreetseid huve. Praegusel pingelisel ajal tuleb see iseäranis esile. Samuti kasutab Venemaa ELi riikide nõrku kohti ära mitmetele Euroopa äärmusparteidele rahaabi pakkudes ja andes ning oma ingliskeelset propagandavõrku laiendades. Ja edasine on juba ELi liikmesmaade endi põhimõttelisuse küsimus.

Kui Krimmi annekteerimine aasta tagasi algas, siis otsustas EL külmutada kohtumised ja kõnelused Venemaaga. Ometi suhtlemine jäi ja teisiti polekski see mõeldav näiteks Ukraina konflikti lahendamise püüete valguses. Seda suhtlemist on aga viimase aasta jooksul teostanud erinevad liikmesriigid ja mitte EL kui tervik. Seetõttu ajasid ka näiteks Minski läbirääkimistel asju Saksamaa ja Prantsusmaa, aga mitte ELi kõrged esindajad.

ELi distantseerumine kõigist Venemaaga suhtlemise vormidest pole siiski päris õigeks kujunenud. Eriti väiksemate ja keskmiste ELi liikmesriikide huvides on, et ka keerulistel aegadel ajab Venemaaga asju EL kui tervik. Siis on kõigil liikmesriikidel vähemalt  võimalik kõneluste positsioone kujundada ning pärast ka otseinfot saada. Seega osaliselt peaks EL otsesuhtluse juurde tagasi pöörduma, mis ei tähenda muidugi erinevate teemakõneluste taasavamist praeguses olukorras. On parem, kui asju ajab EL kui tervik, mitte üksikud liikmesriigid.

Lisaks ELi liikmesriikidele tuleb tähelepanu pöörata ka kandidaatriikide hoiakutele. Nii on kandidaatriik Serbia selgelt teatanud, et ELi Vene-vastaste sanktsioonidega ei ühineta kunagi, koos Venemaaga viidi paar kuud tagasi läbi ühised sõjaväeõppused ning võõrustati sarnaselt Ungari kolleegidega Vene presidenti. Lisaks on Serbia praegu OSCE eesistujariik, kelle seisukohavõtud Ukrainas toimuva suhtes on jäänud olematuks.

Samas oleks elementaarne, et ELi liikmeks saada sooviv riik on olulistes asjades ELiga juba kandidaadistaatuses olles samal lainel.

Eelolevad kuud ei tee olukorda lihtsamaks. Ida-Ukrainas pole olukord paranenud, Krimm on annekteeritud. Varsti aeguvad ELi senised Venemaa-suunalised sanktsioonid ning hakatakse arutama nende pikendamist. Loogiline on, et kui sanktsioonide põhjused pole ära langenud, siis ei saa piiranguid ka muuta. Ometi on sanktsioonidega jätkamiseks pärast praeguste aastase tähtaja kukkumist vaja teha uus otsus, mis vajab konsensust ehk 28 ELi riigi nõusolekut. Ja seda teatakse nii Ateenas, Budapestis kui muidugi Moskvas.

Mäletatavasti on Eesti kultuuriloos üks õpetlik lugu, mis lõpeb jama kokkukeeramise järel küsimusega – kes tegi? Ja vastus kõlas: “Ise tegi.”

Eks need lood paljuski ju selleks ongi, et oleks tarkust neist õppust võtta.

The post Keerulised ajad Lääne ja Vene suhetes on ELi välispoliitilise ühtsuse proovikivi appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti sõnul on Ida-Ukrainas vaherahu paraku sisuliselt lõppenud ning lahingud jätkuvad, kuigi ka viimastel päevadel rikuti vaherahu juba üle saja korra päevas. See nõuab ka Euroopa Liidult selget edasist tegutsemist.

Paet ütles, et viimasel täiskogu istungil võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles soovitakse, et Euroopa Komisjon valmistaks ette ja esitaks kahe kuu jooksul kommunikatsioonistrateegia Euroopa Liidule, ELi idapoolsetele naaberriikidele ja Venemaale suunatud Vene propagandakampaania tõrjumiseks.

Paeti sõnul nõuab Euroopa Parlament ka kiirema ja sisulisema tehnilise abi andmist, sealhulgas ekspertide rakendamist. “Ka tuletasime europarlamendi resolutsioonis meelde, et juba 2014. aasta juulis tühistas ELi Nõukogu Ukrainale kehtestatud relvamüügiembargo,” ütles ta.

Paet lisas, et praeguses olukorras peab Euroopa Parlament vajalikuks Venemaa suhtes kehtestatud piirangute jätkumist kuni Venemaa ei ole Ukrainas oma poliitikat muutnud.

“Euroopa Parlament nõuab resolutsioonis ELi sanktsioonide jätkamist ning rõhutab, et piirangute tühistamiseks on vajalik relvarahust kinnipidamine, kõigi Vene vägede ning Venemaa toetatud relvarühmituste ja palgasõdurite tingimusteta väljaviimine Ukrainast, kõigi vangide vabastamine ning Ukraina kontrolli taastamine kogu oma territooriumi, sealhulgas Krimmi üle,” ütles Paet.

Ta lisas, et kui Venemaa jätkab Ukraina destabiliseerimist, siis kutsutakse resolutsioonis Euroopa Ülemkogu rakendama täiendavaid piiravaid meetmeid ja laiendama nende kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka tuumavaldkonda ja piiraks Venemaa suutlikkust teostada rahvusvahelisi finantstehinguid.

Lisainfo:
urmas.paet@europarl.europa.eu
www.urmaspaet.eu

The post Euroopa Parlament soovib kommunikatsioonikava Vene propagandakampaania tõrjumiseks appeared first on Urmas Paet.

Seoses Ukraina-vastase agressiooniga kehtestatud Venemaa-vastased sanktsioonid on pingestamas ka Euroopa Liidu liikmesriikide suhteid.

Sanktsioonid pole eesmärk omaette, kuid et poliitilised ja diplomaatilised ponnistused pole andnud tulemusi Venemaa käitumise mõjutamisel, siis ainuke mõjutusvahend, mida EL veel kasutada saab, on sanktsioonid. Nende mõju on aga pikaldane ning seetõttu võib täheldada mõningates liikmesriikides ja poliitikutes rahutust, et kas sanktsioonid on ikka õige tee.

Samas ühtki paremat võimalust Venemaa mõjutamiseks agressiivset poliitikat lõpetama pole keegi välja pakkunud. Nii kaua kui on alles põhjused, miks sanktsioonid kehtestati, ei ole õige neid ka muuta. Lähtuda tuleb eesmärgist – ja see on rahu Ukrainas ning kogu Euroopas. Piiride vägivaldset muutmist ja agressiooni teise riigi vastu ei ole võimalik aktsepteerida.

Praeguses julgeolekuolukorras on eriti oluline, et EL hoiaks ühte ning tugevdaks ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. EL peab olema otsustes järjekindel ning tuleb aru saada, et rahul ja julgeolekul on paraku oma hind. Praegu on selleks hinnaks sanktsioonid, eesmärgiga mõjutada Venemaad agressiivsust ohjeldama..

The post Vene-vastased sanktsioonid ei tohi Euroopa Liitu lõhestada appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Parlamendis Brüsselis toimunud Venemaa-suunalise poliitika arutelul ütles Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, et praegu on oluline seista vastu Venemaa katsetele Euroopa Liitu lõhestada.

“Vene agressioon Ukrainas ja seoses sellega kehtestatud sanktsioonid on kohati tekitanud ELi sees pingeid. Nii on mõne riigi juhid teinud avaldusi, mis on vastuolus Euroopa Liidu kui terviku poolt seoses sanktsioonidega otsustatuga. Selge, et Venemaa püüab seda olukorda ära kasutada ning ELi liikmesriikide vahel pingeid tekitada. Seda aga ei tohi lasta juhtuda,” ütles ta.

Paet lisas, et EL on Venemaa suhtes sanktsioonid kehtestanud konkreetsetel põhjustel, mis on otseses seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. “Sanktsioonid ei saa lahjeneda enne, kui nende põhjused pole ära langenud. See positsioon peab olema järjekindel ka tulevikus Venemaaga suhtlemisel,” ütles Paet.

Paeti sõnul on siiski ka praegu veel näiteks Euroopa Parlamendis poliitilisi jõude ja poliitikuid, kes ei jaga Euroopa Liidu ühtseid positsioone Venemaa agressiooni osas Ukrainas. “Seega tuleb jätkata tööd ELi sees, et Ukrainas toimuvat ja sellega seotud riske mõistetaks,” ütles ta.

Euroopa Parlamendis toimunud Venemaa-arutelul toetati Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ühtsuse tugevdamise vajadust, seda eriti praeguse Ukraina-kriisi näitel.

The post Euroopa Liit peab tõkestama Ukraina kriisi tõttu tekkivaid seesmisi vastuolusid appeared first on Urmas Paet.