Euroopa Komisjoni liige Dimitris Avramopoulos vastas minu arupärimisele seoses Euroopa Liidu välispiiri kaitse tugevdamise vajadusega suureneva immigratsioonisurve tõttu mitte ainult ELi lõunaosas, vaid ka ELi idapiiril ehk piiridel Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga.

Seoses suureneva immigratsioonisurve ning kasvava terrorismiohuga tugevdatakse Euroopa Liidu piiri valvamist ELi lõunaosas, sealhulgas Vahemerel. Samas on kasvanud riskid ka immigratsioonisurve suurenemiseks idasuunalt ehk neis liikmesriikides, mis piirnevad Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga. Seetõttu peaks Euroopa Liit ka idapiiri kaitse tugevdamisele rohkem rõhku panema.

Avramopoulos vastas minu päringule, et Euroopa Komisjon jälgib koos agentuuriga Frontex pidevalt olukorda ELi välispiiril, kaasa arvatud idapoolsel maismaapiiril, ja seni ei ole liikmesriikide piirivalveasutused teatanud rändevoogude olulisest suurenemisest idapiiri kaudu. “2014. aastal avastati idapiiril kokku 1275 ebaseaduslikku piiriületust, mis on 3% vähem kui 2013. aastal,” lisas ta.

Avramopoulose sõnul vastutavad Euroopa Liidu õigusest tulenevalt oma välispiiride kontrolli eest peamiselt liikmesriigid. “Frontexi ülesanne on selle tegevuse toetamine, seda eriti erakorralise surve korral,” ütles ta.

Küsisin ka, kas lähitulevikus on ette näha ELi suuremaid ressursse idapiiri valvamiseks. Sellele vastas Euroopa Komisjoni liige, et ajavahemikul 2014–2020 on idapoolsel maismaapiiril asuvatele liikmesriikidele ehk Soomele, Eestile, Lätile, Leedule, Poolale, Slovakkiale, Ungarile ja Rumeeniale eraldatud Sisejulgeolekufondi piiride komponendi raames raha kokku 260,1 miljonit eurot.

Samuti rõhutas ta, et Frontexi 2015. aasta tegevuseelarvet on suurendatud 20 miljoni euro võrra, mis peaks võimaldama agentuuril rahastada käimasolevaid või kavandatud ühisoperatsioone ja reageerida kiiresti uutele hädaolukordadele, kaasa arvatud idapoolsel ELi maismaapiiril.

The post EL peab olema valmis immigratsioonisurve kasvuks ka üle ELi idapiiri appeared first on Urmas Paet.

The post Täna algav Euroopa Ülemkogu peab pakkuma lahendusi ka põgenikelainete põhjuste leevendamiseks appeared first on Urmas Paet.

The post Euroopa põgenikesurve leevendamiseks on vaja uusi põgenikelaagreid ja konfliktilahendust appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Komisjoni liige Dimitris Avramopoulos vastas minu arupärimisele, et Euroopa Komisjonil tuleb suurendada Euroopa piiriagentuuri Frontexi operatiivset suutlikkust, kuid selle praegusest eelarvest ei piisa Euroopa ühise välispiiri kaitsmiseks.

Avramopoulos ütles oma vastuses, et võimalusi suurendada Frontexi eelarvet 2016. aastal ja edaspidi tuleb hinnata eelarvemenetluse käigus. “Tuginedes komisjoni jaoks koostatud Euroopa piirivalvesüsteemi loomise teostatavusuuringu tulemustele ja Frontexi töö käimasolevale sõltumatule hindamisele, kavatseb komisjon käivitada ELi tasandil poliitilise arutelu välispiiri kontrolli tuleviku üle, ” lisas ta.

Esitasin Euroopa Komisjonile Frontexi tugevdamise teemalise arupärimise, kuivõrd rändesurve ja kuritegevus ELi piirialadel kasvavad kiiresti. Sellest tulenevalt küsisin, milliseid vastuargumente võib leida Frontexi muutmisele ametiks, millel on stabiilne eelarve ja usaldusväärsed vahendid ning mida rahastataks põhiliselt ELi eelarvest ja mis ei sõltuks liikmesriikide rahastamisest. Samuti küsisin oma arupärimises, kas komisjon nõustub seisukohaga, et Frontexi ja ELi piiride kaitsmine vajavad kohest tugevdamist.

The post ELi piirivalveagentuuri Frontex praegusest eelarvest ei piisa välispiiri kaitseks appeared first on Urmas Paet.

Tänane päev on taas toonud traagilisi teateid sadadest Vahemerel uppunud põgenikest. See on taaskord kurb märguanne, et ELi välispiir vajab tugevdamist ning mereoperatsioonid Vahemerel ja Egeuse merel intensiivistamist, et vältida uusi traagilisi õnnetusi.

ELi piirivalveagentuur Frontex on olnud alarahastatud ja alamehitatud. Kasvav surve ELi piiridele ei luba niiviisi jätkata. Frontex tuleb kujundada täiemahuliseks ELi agentuuriks, mis saab adekvaatselt ELi eelarvest rahastatud.

Frontex ei tohi sõltuda vaid liikmesriikide panusest. Lähiaeg saab ELile olema keeruline ka piirikaitse ja põgenikesurve seisukohalt. Seega on ülim aeg Frontex korralikult ja stabiilselt rahastada ja mehitada. See peab kajastuma hiljemalt ELi järgmise aasta eelarves ja soovitavalt ka varem.

The post Tragöödiast Vahemerel appeared first on Urmas Paet.

Saatsin Euroopa Liidu välisasjade kõrgele esindajale Federica Mogherinile, Euroopa Komisjoni migratsiooni ja siseasjade volinikule Dimitris Avramopoulosele ja ELi piiriagentuuri Frontex juhile Fabrice Leggerile märgukirja, et Läänemerega piirnevate Euroopa Liidu riikide ja Venemaa piirivalveteenistuste ning Frontexi planeeritav juuni lõpuni kestev ühisõppus Zapad 2015 ei ole praeguses rahvusvahelises olukorras sobilik. Seda ka Eston Kohveri röövimise tõttu.

On selge, et Vene piirivalvurid olid seotud Eesti kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimisega või olid selle toimumisest vähemasti teadlikud. Samuti ei ole õppuse toimumine kooskõlas Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, arvestades olukorda Ukrainas ja seda, et Vene piirivalvurid on aktiivselt osalenud Krimmi okupatsiooni toetamises ning aidanud kaasa relvade toimetamisele Ukraina territooriumile.

Venemaa kasutab ühisõppusel oma relvajõude, millega teised osalejad pole nõustunud. Samuti on kohatu harjutuste nimetus. Õppuse nime Zapad saab seostada ka sõjaliste õppustega, kuivõrd Venemaa on varasemalt kasutanud seda nimetust Euroopa riikide vastase legendiga sõjaliste treeningute puhul. Samas piirivalvete koostöö ei peaks olema sõjaluse iseloomuga.

Juhul kui Euroopa Liidu liikmesriigid osalevad praegusel ajal ühisõppusel, siis kahjustab see Euroopa Liidu Ukraina sündmustest tuleneva Vene-suunalise poliitika tõsiseltvõetavust.

Eesti, Läti ja Leedu ei osale minu andmetel nendel ühisõppustel ning on sellest ka asjassepuutuvaid teavitanud. Võttes arvesse ülaltoodud argumente, soovitan ümber hinnata nende õppuste sobilikkus ELi riikidele ja institutsioonidele ning reageerida vastavalt sellele.

The post ELi riikide ja Vene piirivalve ühisõppus pole praeguses rahvusvahelises olukorras ning Eston Kohveri röövimise taustal sobilik appeared first on Urmas Paet.

Euroopa piirivalveagentuuri Frontex juht Fabrice Leggeri vastas minu märgukirjale seoses ELi Läänemere-äärsete riikide kutsumisega osalema koos Vene piirivalvega ühisõppustel Zapad 2015, et mõistab põhjuseid, miks Eesti otsustas õppusel mitte osaleda ning on teadlik, et ka Läti ja Leedu loobuvad osalemisest. Ühtlasi jagas ta oma vastuses muret Eesti kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimise pärast.

Saatsin märgukirja Euroopa Liidu välisasjade kõrgele esindajale Federica Mogherinile, Euroopa Komisjoni migratsiooni ja siseasjade volinikule Dimitris Avramopoulosele ja Euroopa piirivalveagentuuri Frontex juhile Fabrice Leggerile, et Läänemerega piirnevate Euroopa Liidu riikide ja Venemaa piirivalveteenistuste ning Frontexi planeeritav juuni lõpuni kestev ühisõppus Zapad 2015 ei ole praeguses rahvusvahelises olukorras sobilik. Seda ka Eston Kohveri röövimise tõttu, milles osales vähemalt kaudselt ka Vene piirivalveteenistus. Samuti polnuks Vene piirivalve osaluseta võimalik sissetung ning võitlejate ja relvade vedu Venemaalt Ukrainasse. Soovitasin kirja adressaatidel ümber hinnata nende õppuste sobilikkus ELi riikidele ja institutsioonidele ning reageerida vastavalt sellele.

Leggeri lisas, et Frontexil pole nende õppuste osas suurt koordineerivat rolli. Samas teatas ta, et Soome, Norra ja Poola kinnitasid hiljuti valmidust osalemist piirivalveühisõppustel koos Venemaaga jätkama.

The post ELi piirivalveagentuuri juht: mõistetav, et Eesti ei osale Läänemereriikide ja Vene piirivalve ühisõppusel ka Eston Kohveri kinnivõtmise tõttu appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti sõnul vajab Euroopa Liidult kiiret reageerimist ja senisest ühtsemat lähenemist pagulastega seonduv. “Ulatuslike konfliktide tõttu Euroopa vahetus naabruses on põgenikesurve ELile kiiresti kasvav, paljud pagulased hukkuvad teel Euroopasse ning ELil on jätkuvalt puudu terviklikust lähenemisest sellele kasvavale probleemile,” ütles ta.

Paet lisas, et vähem kui aastaga ületas näiteks Vahemere rohkem kui 150 000 pagulast, üle 3000 uppus. “Need on väga traagilised arvud, mis räägivad kiiresti kasvavast probleemist, aga ka sellest, et EL ei ole selle teemaga piisavalt tõsiselt tegelenud. Vahemerest on saamas uus surnumeri. Nii on ELi piirivalveagentuuri Frontexi eelarve väike ning suur koormus on üksikutel riikidel, näiteks Itaalial ja Maltal, kuhu Liibüa kaudu jõavad suured põgenikelained,” sõnas ta.

Paeti sõnul käsitles ka Euroopa Parlament detsembri lõpus pagulaste ja rändetemaatikat ning tegi ettepanekud pagulaste hukkumiste ärahoidmiseks Vahemerel ja terviklikuma lähenemise loomiseks. “Seal hulgas on oluline päästekohustuse täitmine ja võitlus inimkaubandusega ning ELi koordineeritud tegevus ja adekvaatne rahastamine pagulastega seotud küsimustes.”

Lisainfo:
urmas.paet@ep.europa.eu
www.urmaspaet.eu

The post Vahemerest on saamas uus surnumeri tuhandete uppunud pagulaste tõttu appeared first on Urmas Paet.