Mis iganes põhjused on Venemaa pingutuste taga rajada Nord Stream 2, siis üks on selge – Venemaa ei saa seda trassi ehitada üksi. Mitmed Euroopa firmad teevad selle ehitamiseks Gazpromiga koostööd. Kuid veelgi olulisem on, et ilma Saksa valitsuse nõusoleku ja toetuseta poleks seda võimalik teha. Seda projekti poleks võimalik teostada, kui Saksa valitsus ei ignoreeriks neid, kes on Nord Stream 2 osas kriitilised, sest näevad lühiajalise majandusliku kasu kõrval palju pikemaajalisi põhimõttelisi julgeolekulisi, poliitilisi, aga ka majanduslikke riske.

Nord Stream 2 rajamine ning Saksa valitsuse toetus sellele projektile on otseses vastuolus Euroopa energialiidu eesmärkidega vähendada sõltuvust välistest energiamüüjatest. Nord Stream 2 jätab tähelepanuta paljude Saksamaa liitlaste mured ning annab Venemaale täiendavad strateegilised võimalused Euroopa mõjutamiseks, sest suurendab Euroopa energiasõltuvust Venemaast.

Nord Stream 2 rajamine tekitab vastuolusid ka ELi liikmesriikide vahel ja seda ajal, kui ühtsust ning koostööd on väga vaja. Värske näide on siin teise suure Euroopa riigi – Prantsusmaa täpsustunud positsioon, mis soovib ELi gaasidirektiivi täiendamist nii, et ELi reeglid torujuhtmetele kehtiksid ka nende ühenduste puhul, mis on väljaspool ELi, kuid mille kaudu eksporditakse Euroopasse gaasi. Nii peaks gaasitoru opereerimine ja gaasiga varustamine olema selgelt eraldatud. Nord Streami puhul tegeleb aga mõlemaga Gazprom. Seega ei vastaks Nord Stream 2 nendele uutele võimalikele reeglitele. Prantsusmaa nagu enamik teisigi ELi riike ei taha Euroopa sõltuvust Venemaast suurendada ega kahjustada ELi strateegilisi huve.

80% Saksamaal kasutatavast gaasist tuleb Gazpromilt ning Nord Stream 2ga langeb ka Saksa energiasõltumatus oluliselt. Negatiivne mõju on ka kogu Euroopa Liidu energiajulgeolekule ning lükkab veelgi kaugemale Euroopa energiapoliitika eesmärkide täitmise. Saksamaa on aga ignoreerinud nii teiste ELi riikide, NATO kui USA muret ja hoiatusi ning tegutsenud Nord Stream 2 toetades ka Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja suurema osa Euroopa Nõukogu tahte vastaselt.

Euroopa julgeoleku ja energiasõltumatuse suurendamise seisukohalt on oluline, et Saksa valitsus muudaks oma poliitikat Nord Stream 2 suhtes, lõpetaks ka ELi gaasidirektiivi ettevalmistamise blokeerimise ning asuks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga samale joonele. See on väga oluline ka Euroopa Liidu ühtsuse seisukohalt julgeoleku- ja energiavaldkonnas, kuid selle mõju ulatub kaugemalegi.

Nord Stream 2 kasu läheb ennekõike Kremlile, Gazpromile ja mõnele Euroopa firmale. Tõsine poliitiline ja julgeolekuline risk jääb aga Saksamaa ja teiste Euroopa Liidu riikide õlgadele. Saksamaa ei peaks mõne oma firma majandushuvi seadma kõrgemale Euroopa kui terviku huvidest ja väärtustest, sest see alavääristab ka Euroopa solidaarsuspõhimõtet, mis on ELi koostöö oluline alus. Seega jääb loota, et Saksa valitsus mõtleb põhjalikult järgi ja muudab Nord Stream 2 osas kurssi ning pühendub kogu Euroopa energiajulgeoleku ja –sõltumatuse tugevdamisele.

The post Venemaa ei saa Nord Stream 2 ehitada üksi appeared first on Urmas Paet.

Rohkem kui neli ja pool aastat pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt ning vaenutegevuse algust Donbassis, kannatab Ukraina aga ikka Venemaa agressiooni all. Kestvat vaherahu pole kordagi õnnestunud saavutada ning igal nädalal hukkub kahekohaline arv inimesi. Minski protsess pole andnud mingeid konkreetseid tulemusi, välja arvatud umbes 300 vangi vahetamine aasta tagasi. Initsiatiiv saata piirkonda ÜRO rahuvalvejõud pole samuti kuhugi jõudnud. Moskva pole ilmutanud mingeid märke olukorra lahendamise suunas ning ootab praegu märtsis toimuvate Ukraina presidendivalimiste tulemusi.

Donetski separatistide juhi Zahartśenko tapmine selle aasta augustis ei avaldanud julgeolekuolukorrale otsest mõju, kuid Moskva kasutas seda uue poliitilise protsessi käimalükkamiseks. Nimelt viidi Ida-Ukrainas 11. novembril läbi nn valimised, mida ükski riik ei tunnustanud, kuid mille eesmärk oli tugevdada kohapealset poliitilist identiteeti.

Venemaa on jätkanud ka samme täieliku kontrolli saavutamiseks kogu Aasovi mere üle. Kertśi silla avamine mais tegi võimatuks teatud tüüpi laevadele Ukraina Aasovi mere sadamatesse sisenemise. Suvest alates on Venemaa viinud läbi põhjalikku kontrolli Ukraina sadamatesse minevatele ja sealt tulevatele kaubalaevadele, seejuures on kontrollitud rohkem kui tuhandet ELi liikmesriikide lipu all sõitvat laeva. Need piirangud on halvasti mõjunud Ukraina kagupiirkonna majandusele.

Alates Krimmi okupeerimisest on Venemaa suurendanud seal oluliselt sõjalist kohalolekut ning suurendanud repressioone nende suhtes, kes ei pea okupatsioonivõime seaduslikuks. Teravnenud on ka Vene poolt vahistatud poliitvangide küsimus, näiteks Oleg Sentsovi juhtum.

Donbassis on alates sõja algusest 2014. aastal tapetud üle 10 000 inimese ja 24 600 on saanud vigastada. Maapinda paigutatud suure hulga miinide tõttu hukkuvad tsiviilisikud ning ulatuslikud mineeritud alad takistavad ka piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengut.

2,5 miljonit põgenikku

Niigi kehv humanitaarolukord on viimastel kuudel veelgi halvenenud rünnakute tõttu tsiviilinfrastruktuurile ning ka vähenenud rahvusvahelise abi tõttu. Humanitaarligipääs separatistide kontrolli all olevatele aladele on piiratud. Eriti kehv on olukord tervishoiu ja toiduga varustamise osas. Sõda on praeguseks tekitanud Ukrainas 1,5 miljonit sisepõgenikku ning umbes miljon välismaale lahkunud põgenikku. 3,4 miljonit inimest mõlemal pool rindejoont sõltuvad otseselt humanitaarabist.

Sõja ja anneksiooni sotsiaalmajanduslikud tagajärjed on ulatuslikud. Vene kontrolli all olevate alade ning muu Ukraina vahel kehtib kaubandusblokaad ning edasine poliitiline ja majanduslik isolatsioon teineteise osas süveneb.

Kahed valimised

Järgmisel aastal on Ukrainas nii presidendi- kui parlamendivalimised, vastavalt märtsis ja oktoobris. Sisepoliitiline olukord on Ukrainas küllaltki stabiilne. Samas näitab viimaste kuude trend siiski presidendi ja tema poliitilise jõu toetuse langust ning populistlike jõudude, seal hulgas Julia Timośenko toetuse tõusu.

Hoolimata majandusolukorra stabiliseerumisest viimastel aastatel, on Ukraina majanduse riskid seotud makrorahandusliku ebastabiilsusega, sest kätte hakkavad jõudma suurte kohustuste tagasimaksmise tähtajad. Suurem osa elanikkonnast on väga madala elatustasemega, mida muuhulgas süvendasid kiire inflatsioon ning grivna devalveerimine viimastel aastatel. Korruptsioonivastane võitlus, maareform ja gaasihindade viimine turuhinnale on esmased tingimused, et saada ka edaspidi Rahvusvahelise Valuutafondi abi.

Hoolimata paljudest raskustest on reformid Ukrainas siiski jätkunud. Olulised on muudatused hariduse, pensionide ja tervishoiuvaldkonnas, et väljuda Nõukogude sotsiaalsüsteemist. Juunis võttis Ukraina parlament vastu märgilise tähtsusega julgeolekusektori reformi, mille põhimõte on parlamentaarse kontrolli kehtestamine julgeolekuaparaadi üle. See protsess peab siiski jätkuma ning muuhulgas tuleb põhjalikult reformida Ukraina julgeolekuteenistust. Kohtusüsteemi reform liigub liiga aeglaselt ning prokuratuuri pole korralikult reformitud. Samas ka korruptsioonivastane võitlus pole andnud veel piisavalt tulemusi.

Vaatamata seadusruumi täiustamisele, on energiasektori reformid olnud napid, sest on põrkunud oligarhide huvidele ja vastuseisule. Suuremat hoogu pole sisse saanud ka suurte riigiettevõtete erastamine. Seda lihtsustav seadus võeti sel aastal vastu ning nüüd tuleb jõuda ka teostamisele.

Suhetes Euroopa Liiduga on Ukraina praegune juhtkond ilmutanud huvi edasi liikuda ning ühtlustada Ukraina seadusi ELi omadega ennekõike energia-, tolli- ja digivaldkonnas.

Samas on selge, et Ukraina muutuste kiirusele paneb oma pitseri ettearvamatu sõjaolukord suhetes Venemaaga ning Venemaa edasised sammud. Mäletatavasti teatas Vene president Putin, et suhted Ukrainaga ei hakka muutuma kuni ametis on Venemaale sobimatu praegune juhtkond. Seega halbu sõnumeid on sellest piirkonnast veel tulemas ja jätkuval sõjal Ukraina vastu ei tohi lasta pidevalt kõikjalt mujalt tulevate uudiste voo alla kaduda. Demokraatlik maailm ja seal hulgas Eesti peavad olema Ukrainale toeks seni kuni selle riigi vastu suunatud sõda ja rahvusvahelise õiguse rikkumine lõppeb.

The post Sõjas Ukraina vastu hukkub iga päev inimesi appeared first on Urmas Paet.

Selle olukorraga ei saa leppida, et ühelt poolt on Eesti hädas Vene propagandaga ja samas võetakse Eesti inimestelt raha ka näiteks Vene riiklike uudiste ja kommentaaride edastamise eest Eestis. Kuidagi skisofreeniline olukord, mida peaksid ülalpool nimetatud operaatorid lahendama ja oma põhipaketid ümber tegema. Televaatajad ise ei saa praegu suuresti midagi teha, sest need kanalid on põhipakettide osa, millest inimene ise ei saa loobuda.

Kui teleoperaatorid neid kanaleid hirmsasti levitada soovivad, siis peaksid need olema valikkanalite hulgas, mida inimene saab ise juurde osta. See on kummaline, et kui nimetatud Vene kanalid koos vastava sisuga on põhipakettides, siis suurem osa Euroopa riikide kanalitest on nn lisakanalid, mille eest tuleb eraldi maksta. On need näiteks Soome, Rootsi, Prantsuse või Saksa kanalid. Tahad vaadata – maksad eraldi.

Tegemist on tegelikult laiema probleemiga, kus propagandat ja avaliku arvamuse mõjutamist ei taheta ära tunda ja sellega tegelda. Pigem aidatakse selle levikule ärihuvidest lähtuvalt hoopis kaasa.

Demokraatliku läänemaailma ja Venemaa suhted on väga pingelised ning Venemaa üritab järjekindlalt Euroopa avalikku arvamust enda kasuks ning Euroopa koostöö nõrgestamiseks mõjutada. Selleks levitatakse inglis- ja prantsuskeelset Russia Today telekanalit, mida saab vaadata näiteks pea kõigis Euroopa hotellides, ka agentuuri Sputniku toodangut jne. Uudised, hinnangud ja kommentaarid on segi ja suunatud Euroopa seesmise koostöö lõhkumisele. Venemaa teeb seda, sest suhted demokraatliku läänega on halvad. Euroopa peaks ennast aga selliste mõjude eest kaitsma. Ometi oma suures naiivsuses ta seda piisavalt ei tee. Üks näide on siin ka Eesti telepakettides toimuv, kus sõnumi ja hoiakute levitamise eest maksavad Eesti televaatajad Vene telekanalitele aastas mitu miljonit eurot veel pealegi. Venemaa-poolsetel avaliku arvamuse mõjutajatel jääb üle vaid pihku itsitada ja eurooplaste naiivsusest rõõmu tunda.

The post Naiivsus on oluline abimees Vene mõjutustegevusele appeared first on Urmas Paet.

Esimene valdkond, kus senisest enam on vaja Eesti riigi ja seal hulgas välisteenistuse jõudu, tähelepanu ja järjekindlust,on majandusdiplomaatia. Eesmärk peab olema selge tugi Eesti ettevõtetele uute eksporditurgude leidmisel ja olemasolevate laiendamisel, sest oluline osa Eesti majandusest ja majanduskasvust sõltub ekspordist. Ekspordi osatähtsus meie SKPst ulatus eelmisel aastal koguni 78%ni, olles palju kõrgem ELi riikide keskmisest, mis oli 45,7%. Eelmisel aastal eksportisid Eesti ettevõtted kaupasid 12,8 miljardi ja teenuseid 6 miljardi euro väärtuses. Seetõttu on mõistlik riske hajutada ning mitte olla liigses sõltuvuses vaid mõnedest eksporditurgudest. Järgmine võimalik majanduskriis võib liiga kitsa ekspordigeograafia korral valusalt kätte maksta.Rääkimata sellest, et Eesti ekspordi vähenemine lööks oma suure osakaalu tõttu SKPst valusalt kogu majandust.

Eesti ettevõtted eksportisid eelmisel aastal küll koguni 178 riiki, kuid suur osa kaupade ekspordist ehk pisut üle poole läksPõhjamaadesse ja teistesse Balti riikidesse, seal hulgas Soome 16% ja Rootsi 14%. Neile järgnesid Läti 9%, Venemaa ja Saksamaa 7%, Leedu 6%, Norra ja Holland 4% ning USA 3%ga.

Et eksport on Eesti majandusele elulise tähtsusega, siis peab riik tegema rohkem, et ettevõtteid välisturgudel ja neile sisenemisel nõustada ja toetada. Praktiliselt tähendab see, et igas Eesti kahepoolses välisesinduses on pädev majandusdiplomaat. Selle eeldus on, et majandusdiplomaatide koolitamisele ja täiendõppele pööratakse tõsist tähelepanu. Seejuures on mõistlik, et majandusdiplomaatia tegevused ja vastutus oleksid valitsussüsteemis taas ühes kohas ehk välisministeeriumis ega oleks jagatud erinevate ministeeriumite vahel, sest see hägustab vastutust ning nõrgestab majandusdiplomaatia kvaliteeti.

Lisaks tugevate majandusdiplomaatide olemasolule välisesindustes on vajalik regulaarselt korraldada presidendi, peaministri või ministri osalusega ettevõtjate nn ukseavamisvisiite riikidesse, kus on Eesti ettevõtjatel potentsiaalseid huve.

Kogu see valdkond vajab praegu riigi poolt erilist tähelepanu, sest seoses protektsionistlike meeleolude kasvuga nii USAs kui selle mõjul teistes riikides muutuvad tingimused paljudel turgudel keerulisemaks. Seega tuleb Eesti riigil oma ekspordivõimekuse tõstmise toetamiseks enam selgemalt ja süsteemsemalt panustada. Nii nagu teevad ka teised riigid. Muuhulgas on oluline ka näiteks Eesti osalemine Dubai EXPOl ning Eesti alaline kohalolek esinduse näol riikides, kus meil on tulevikus potentsiaalsed ekspordihuvid, kuid praegu Eesti esindus puudub. Näiteks peaks esindus olema Araabia poolsaarel ehk ilmselt Araabia Ühendemiraatides, USA läänerannikul, Kagu-Aasias, aga peaksime esindatud olema ka Ladina-Ameerikas ja Aafrikas.

Arktika tähendus muutub kiiresti

Teine valdkond, kus Eesti riigi otsustavamat tulevikku vaatamist on vaja, on Arktika. Seal Eestist mitte kaugel toimuvad seoses kliima soojenemise ja jää sulamisega suured muutused, mis avaldavad ka meile mõju. Jääkatte sulamine võimaldab ligipääsu Arktika uutele nafta- ja gaasileiukohtadele ning sellega kaasnevad ka võimalikud pinged riikide vahel nende hõlvamisel. Näiteks Venemaa on viimase kümnekonna aasta jooksul teinud suuri investeeringuid oma Arktikas asuvate relvajõudude arengusse. See puudutab nii sadamaid ja lennuvälju kui allveelaevu, laevu ja muidugi ka isikkoosseisu. Pidades silmas, et Arktikat on peetud pingevabaks piirkonnaks, siis tekib küsimus, miksVenemaa sellises olukorras nii suuri militaarinvesteeringuid teeb? Eks peamine põhjus ongi Arktika toimuvatel muutustel, mis võib ohtu seada ka selle piirkonna pingevaba staatuse.

Samuti on Arktikas jää taandumise tõttu muutumas laevatatavaks uued veeteed, millest üks olulisemaid on Aasiat Euroopaga ühendav meretee Põhja-Jäämerel piki Venemaa põhjarannikut. See on Euroopa ja Aasia vahel kolmandiku võrra lühem meretee kui senine peamine kaubatee lõunamerede ja Suessi kanali kaudu. Suured logistikafirmad on alustanud juba Põhja-Jäämere trassil proovisõite. Norra on aga alustanud uuringuid uue sadama rajamiseks Põhja-Norrasse, kust edasi oleks võimalik teekond läbi Soome Helsingini, siis Helsingi-Tallinna tunnel ning seejärel Rail Balticu raudtee mujale Euroopasse ning vastupidi.

Lisaks julgeolekule ja uutele navigatsioonivõimalustele on Arktikas toimuvatel protsessidel muidugi oluline keskkonnaalane mõju. Eelpool kirjeldatu tõttu peaks Eesti taotlema vaatlejaliikme staatust Arktika Nõukogus, kuhu juba praegu kuulub vaatlejana mitmeid meist lõunapoolseid Euroopa riike ning ka Aasia riike. Eestil oleks tark meile suhteliselt lähedal asuvas Arktikas aset leidvate protsessidega võimalikult hästi kursis olla.

Ja lõpetuseks on äärmiselt oluline, et välisteenistus püsiks tugev, initsiatiivikas ja professionaalne. Seda peab toetama nii Eesti seadusruum kui majanduslikud võimalused. On ju diplomaatia Eesti kaitsmise ja huvide esindamise eesliin, mille tõrgeteta toimimine vähendab ka Eestile rahvusvaheliste ebameeldivuste kaelalangemise tõenäosust.

Pildi allikas välisministeerium

The post Majandusdiplomaatia ja Arktika vajavad kiiret tähelepanu appeared first on Urmas Paet.

Arupärimisele vastas Euroopa Komisjoni liige Cecilia Malmström, kes ütles, et alates WTOga ühinemisest 2012. aasta augustis, mis eelnes Krimmi annekteerimisele ja Ida-Ukraina ründamisele, on Venemaa kehtestanud ELi ekspordi suhtes mitmeid kaubandust piiravaid meetmeid. Ta lisas, et EL on juhtinud WTO tähelepanu neljale juhtumile.

Kõigis neis juhtumites sisuliselt olnud õigus Euroopa Liidul ning Venemaa on ühepoolsete sammudega käitunud meelevaldselt.

Esimesena tõi Malmström välja Venemaa poolt sealihaimpordile kehtestatud keelu. ”Vaekoguvaidluses sai õiguse EL. Vaekogu aruanne avaldati 19. augustil 2016 ning selles leiti, et Venemaa selline keeld on vastuolus WTO mitme eeskirjaga. Venemaa on otsuse edasi kaevanud ja apellatsioonimenetlus on pooleli,” selgitas Malmström.

EL esitas kaebuse ka Venemaa ülemääraste imporditollimaksude kohta ning sai vaekoguvaidluses õiguse. ”Vaekogu aruanne avaldati 12. augustil 2016 ning selles leiti, et mitmesugustele toodetele imporditollimakse kohaldades rikub Venemaa tariifikokkuleppeid,” ütles Malmström. ”Venemaa ei kaevanud otsust edasi ja seega on tulemus lõplik. Venemaal on kuni 11. maini 2017 aega, et viia ülemäärased imporditollimaksud kooskõlla asjakohaste tariifiridadega ning täita WTO raames võetud kohustused,” selgitas ta.

Kolmandana tõi Malmström välja Venemaa dumpinguvastased tollimaksud, mis on kehtestatud Saksamaalt ja Itaaliast pärit väikestele tarbesõidukitele. ”Vaekogu aruanne avaldati 27. jaanuaril 2017 ja selles märgiti, et kahju analüüsis esile toodud teatavad aspektid ei ole kooskõlas WTO eeskirjadega,” ütles ta. ”Osalised võivad alates 27. jaanuarist 2017 otsuse 60 päeva jooksul edasi kaevata. Vastasel juhul eeldatakse, et Venemaa viib Saksamaalt ja Itaaliast pärit väikestele tarbesõidukitele kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud kooskõlla WTO eeskirjadega,” lisas ta.

Neljanda juhtumina nimetas Malmström Venemaale imporditavate mootorsõidukite suhtes kohaldatavat taaskasutusmaksu. ”Pärast ELiga peetud arutelusid ja vaekogu nõudmisel laiendas Venemaa taaskasutusmaksu ka kohapeal toodetud mootorsõidukitele,” selgitas Malmström.

The post Venemaa kaubanduspiirangud ELi ja seal hulgas Eesti suhtes on meelevaldsed ja rikuvad WTO reegleid appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Liidul oleks ekslik käsitleda Arktikat, kui igavesti rahulikku ja teistest rahvusvahelistest sündmustest puutumatut piirkonda. Eelkõige peame enam rõhku pöörama keskkonnakaitsele ja julgeolekuküsimustele.

Julgeolekumõõdet Arktikas on seni liiga vähe käsitletud. Ka tänavu kevadel avaldatud Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse Arktika-teemaline ühisteatis ei käsitle julgeolekut ega geopoliitikat üldse.  Seda enam peab Euroopa Parlament oma raportis julgeolekumõõdet käsitlema ja nõudma ka korralikku ELi Arktika-suunalist strateegiat.

Euroopa huvi on, et Arktika jääks madala riskiastmega piirkonnaks, kuid see ei tähenda, et silmi võiks sulgeda näiteks Venemaa tegevuse osas oma arktiliste piirkondade suuremal militariseerimisel.

Ka Ukraina sündmused kajastuvad Arktika-poliitikas, sest Venemaa vetostas Euroopa Liidu vaatlejastaatuse Arktika Nõukogus just ELi kriitika tõttu Venemaa sekkumisele Ukrainas.

Arktikaga seotud arengud on nii julgeoleku-, energia- kui keskonnavallas ka Eestile väga olulised. Arktikaga seotud geopoliitilised arengud mõjutavad julgeolekuolukorda kogu Põhja-Euroopas ja laiemalt. Oluline on järjepidevalt jälgida ja analüüsida Arktikaga seotut, eelkõige poliitilisest ja sõjalisest, kuid ka majanduslikust küljest, eriti mis puudutab nafta ja gaasi leiukohti ja nende kasutuselevõtmist ning laevandust ja meretranspordi koridore.

The post Arktikaga seotud julgeoleku- ja keskkonnariskid mõjutavad ka Eestit appeared first on Urmas Paet.

Kirja ajendiks oli uudis, et tõsiselt haige Ilmi Umerov paigutati tänavu 18. augustil sunniviisiliselt tavalisest haiglast Simferopolis asuvasse psühhiaatriahaiglasse. Vene võimude käitumine meenutab Nõukogude Liidu aegset taktikat, kui poliitilised dissidendid saadeti psühhiaatrilisele sundravile, et neid vaikima sundida. Selline tegevus on inimõiguste rikkumine. Ilmi Umerov tuleb viivitamatult psühhiaatriahaiglast vabastada ja talle tuleb tagada vajalik arstiabi.

Lisaks viitasime oma kirjas krimmitatarlaste olukorra jätkuvale halvenemisele okupeeritud Krimmis. Vene võimud keelasid krimmitatarlaste täitevorgani Medžlis tegevuse, Krimmi ebaseadusliku annekteerimise vastaste tagakiusamine, isikute jäljetud kadumised, millele ei järgne põhjalikku uurimist, ja meediaväljaannete sulgemine on kõigest mõned näited hirmuõhkkonnast, mille Vene võimud on Krimmis loonud.

Euroopa Liit jääb kindlaks Krimmi ebaseadusliku okupeerimise ja annekteerimise mittetunnustamise poliitikale.

The post Euroopa Parlamendi liikmed nõuavad krimmitatarlaste juhi vabastamist psühhiaatriahaiglast appeared first on Urmas Paet.

Eesti Inimõiguste Instituut pöördus Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete poole ettepanekuga pakkuda Sahharovi preemia kandidaadiks välja Džemilev.

Mustafa Džemilevi nomineerimine kaalukale inimõiguste auhinnale oleks tunnustus mitte ainult Džemilevile ja tema tööle krimmitatarlaste õiguste eest seismisel, vaid Euroopa Liidu sõnum kõigile krimmitatarlastele, et EL ei ole neid unustanud ning mõistab hukka Krimmi okupeerimise.

Krimmitatarlaste olukord on järjest halvenenud pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt. Löögi alla on sattunud ka krimmitatarlaste täitevorgan Mejlis, mitmetel krimmitatarlaste liidritel, nende hulgas Mustafa Džemilevil on keelatud Krimmi siseneda. Möödunud aastal sunniti sulgema krimmitatarlaste meediakanal ATR, mis on nende jaoks oluline oma keele ja kultuuri säilitamisel.

Krimmi ebaseaduslik annekteerimine Venemaa poolt ja Venemaa tegevus Ukrainas ei tohi jääda muude sündmuste taustal tagaplaanile. Krimmi okupeerimine on vastuolus rahvusvahelise õigusega ning Krimm tuleb tagastada Ukrainale.

Euroopa Parlamendi liikmed arutasid täna Strasbourgis täiskogu istungil krimmitatarlaste inimõiguste olukorra üle.

Euroopa Parlament tunnustab Sahharovi auhinnaga isikuid, kes on väljapaistval moel aidanud kaasa võitlusele inimõiguste eest. Auhinda antakse välja 1988. aastast. Kandidaate võivad esitada fraktsioonid või vähemalt 40 Euroopa Parlamendi liiget.

The post Krimmitatarlaste juht Mustafa Džemilev oleks väärikas kandidaat Sahharovi preemiale appeared first on Urmas Paet.

Seni on põgenikud liikunud Venemaa kaudu peamiselt Norrasse ja Soome, kuid pole mingit tagatist, et edaspidi ei võidaks neid suunata ka Eestisse ja Lätti. See nõuab ka Eestilt valmisolekut.

Venemaad läbiv suund on võrreldes seniste peamiste põgenike teekondadega kõige turvalisem, sest sel teel ei tule ületada merd. Samas on vastamata küsimus, kuidas need inimesed Venemaale on sisse saanud, arvestades Venemaa tõsist piirikontrollirežiimi. Ka pole tõenäoline, et nad reisivad läbi Venemaa Norrasse ja Soome ilma kõrvalise abi ja korralduseta.

Samas on Venemaa põgenikele turvaline riik ning ELi ja Venemaa vahel kehtib ka isikute tagasivõtuleping, mis puudutab ka kolmandatest riikidest pärit inimesi, kes on ELi jõudnud Venemaa kaudu. Seega on põgenikel võimalik varjupaika taotleda ka Venemaalt.

The post Venemaad läbivate põgenike sihtriikide valik võib laieneda appeared first on Urmas Paet.

The post Venemaa kaudu Euroopasse pürgivatele põgenikele peaks varjupaika ennekõike andma Venemaa ise appeared first on Urmas Paet.