Kutsun koos kolleegidega Euroopa Parlamendist parlamendi presidenti Antonio Tajanit Myanmari liidrilt Aung San Suu Kyi’lt Sahharovi auhinda tagasi võtma.

Üle 30 aasta on Euroopa Parlament Sahharovi auhinnaga tunnustanud inimesi ja gruppe, kes on andnud panuse inimõiguste eest võitlusse üle kogu maailma. Inimõiguste eest seismine on olnud üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid. Järgmisel kuul anname auhinna Oleg Sentsovile, kes ei saa ise küll auhinda vastu võtta, kuivõrd ta on jätkuvalt vangis.

Arvestades nende kuritegude ulatust, mida Myanmari sõjavägi on Aung San Suu Kyi silme all rohingjade suhtes läbi viinud, ei näe ma teist võimalust, kui see auhind temalt tagasi võtta. Jah, 1990ndate aastate alguses uskusime temasse kui inimõiguste eest võitlejasse, kuid paraku paarkümmend aastat hiljem on temast saanud rohingjade genotsiidi vaikiv pealtvaataja ning õigustaja.

Rohingjade suhtes on Myanmari armee läbi viinud genotsiidi ja üle miljoni inimese on seetõttu põgenenud naaberriiki Bangladeshi. Nüüd aga ohustab neid sundkorras Myanmari naasmine vaatamata jätkuvale ohule.

Ühtlasi juhin tähelepanu sellele, et septembri lõpus võttis Kanada valitsus Suu Kyi’lt ära aukodaniku staatuse ning alles hiljuti võttis Amnesty International temalt ära veendumuste vabaduse suursaadiku auhinna.

The post Rohingjade olukorrast Myanmaris appeared first on Urmas Paet.

Saatsin Euroopa Komisjonile arupärimise milles ütlesin, et Hiina peab muutma oma senist poliitikat Põhja-Koreast saabuvate pagulaste suhtes ning pakkuma neile kaitset, mitte saatma neid Põhja-Koreasse tagasi. Sellega seoses küsisin, kas komisjon on viimasel ajal seda teemat Hiinaga käsitlenud ning mida saaks EL teha, et veenda Hiinat muutma pagulaste Põhja-Koreasse tagasisaatmise poliitikat.  

Hiina käsitleb põhjakorealasi järjekindlalt ebaseaduslike majandusmigrantidena ja saadab nad sunniviisiliselt Põhja-Koreasse tagasi. On hästi teada, et neid põhjakorealasi, kes saadetakse pärast kodumaalt põgenemist sunniviisiliselt tagasi, ähvardab reaalne oht piinamise, seksuaalvägivalla ja väärkohtlemise, sunnitöölaagrisse saatmise ning isegi avaliku hukkamise näol. Seetõttu vajavad need pagulased rahvusvahelise õiguse alusel kiireloomulist kaitset.

Inimeste tagasisaatmine territooriumile, kus neid ähvardavad tõsised inimõiguste rikkumised, on keelatud rahvusvaheliste lepingutega, millega Hiina on ühinenud. Selle asemel, et pagulasi Põhja-Koreasse tagasi saata, peaks Hiina nad kinnipidamisasutusest vabastama, neid kaitsma ja lubama neil vajadusel reisida turvalisse kolmandasse riiki.

Arupärimisele vastas Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini, kelle sõnul käsitleti Hiinas viibivate Põhja-Korea pagulaste ning nende välja- ja tagasisaatmise küsimust 22.–23. juunil 2017 Brüsselis toimunud ELi ja Hiina 35. inimõigustealase dialoogi raames. „EL rõhutas, et Hiina ühines 1982. aastal 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolliga, mille alusel on keelatud isiku sunniviisiline välja- ja tagasisaatmine sellisele territooriumile, kus tema elu või vabadus on ohus mingisse rassi, rahvusesse või usku või sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu,“ ütles Mogherini. Ta lisas, et samuti on Hiinal piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastasest konventsioonist tulenev kohustus keelduda mis tahes isikut teise riiki välja või tagasi saatmast või teda teisele riigile välja andmast, kui on põhjendatud alus arvata, et seal võib teda ähvardada piinamine.

„EL kutsus Hiinat tegema koostööd ÜRO pagulaste ülemvolinikuga ja aitama volinikku tema püüdlustes tagada pagulastele juurdepääs ja kaitse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti põhikirja ning Hiina ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti vahel allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumi alusel,“ ütles Mogherini. Tema sõnul palus EL Hiinal kinnitada 2012. aastal kavandatud dokumendi „Pagulaste staatuse kindlaksmääramine ja pagulaste haldamine“ vastuvõtmise ajakava, aga ei ole vastust saanud. Mogherini kinnitas, et EL jätkab olukorra tähelepanelikku jälgimist ning selle arutamist Hiina ametivõimudega ELi ja Hiina poliitiliste ja inimõigustealaste dialoogide raames.

The post appeared first on Urmas Paet.

Saatsime Euroopa Parlamendi saadikutega ühiselt kirja Venemaa presidendile Vladimir Putinile, milles nõuame, et krimmitatarlaste juht ja esinduskogu Medžlis endine aseesimees Ilmi Umerov vabastatakse viivitamatult psühhiaatriahaiglast ja et talle tagatakse asjakohane arstiabi.

Kirja ajendiks oli uudis, et tõsiselt haige Ilmi Umerov paigutati tänavu 18. augustil sunniviisiliselt tavalisest haiglast Simferopolis asuvasse psühhiaatriahaiglasse. Vene võimude käitumine meenutab Nõukogude Liidu aegset taktikat, kui poliitilised dissidendid saadeti psühhiaatrilisele sundravile, et neid vaikima sundida. Selline tegevus on inimõiguste rikkumine. Ilmi Umerov tuleb viivitamatult psühhiaatriahaiglast vabastada ja talle tuleb tagada vajalik arstiabi.

Lisaks viitasime oma kirjas krimmitatarlaste olukorra jätkuvale halvenemisele okupeeritud Krimmis. Vene võimud keelasid krimmitatarlaste täitevorgani Medžlis tegevuse, Krimmi ebaseadusliku annekteerimise vastaste tagakiusamine, isikute jäljetud kadumised, millele ei järgne põhjalikku uurimist, ja meediaväljaannete sulgemine on kõigest mõned näited hirmuõhkkonnast, mille Vene võimud on Krimmis loonud.

Euroopa Liit jääb kindlaks Krimmi ebaseadusliku okupeerimise ja annekteerimise mittetunnustamise poliitikale.

The post Euroopa Parlamendi liikmed nõuavad krimmitatarlaste juhi vabastamist psühhiaatriahaiglast appeared first on Urmas Paet.

Tegin täna oma sõnavõtus Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis ettepaneku esitada 2016. aasta Sahharovi preemia kandidaadiks krimmitatarlaste liider Mustafa Džemilev.

Eesti Inimõiguste Instituut pöördus Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete poole ettepanekuga pakkuda Sahharovi preemia kandidaadiks välja Džemilev.

Mustafa Džemilevi nomineerimine kaalukale inimõiguste auhinnale oleks tunnustus mitte ainult Džemilevile ja tema tööle krimmitatarlaste õiguste eest seismisel, vaid Euroopa Liidu sõnum kõigile krimmitatarlastele, et EL ei ole neid unustanud ning mõistab hukka Krimmi okupeerimise.

Krimmitatarlaste olukord on järjest halvenenud pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt. Löögi alla on sattunud ka krimmitatarlaste täitevorgan Mejlis, mitmetel krimmitatarlaste liidritel, nende hulgas Mustafa Džemilevil on keelatud Krimmi siseneda. Möödunud aastal sunniti sulgema krimmitatarlaste meediakanal ATR, mis on nende jaoks oluline oma keele ja kultuuri säilitamisel.

Krimmi ebaseaduslik annekteerimine Venemaa poolt ja Venemaa tegevus Ukrainas ei tohi jääda muude sündmuste taustal tagaplaanile. Krimmi okupeerimine on vastuolus rahvusvahelise õigusega ning Krimm tuleb tagastada Ukrainale.

Euroopa Parlamendi liikmed arutasid täna Strasbourgis täiskogu istungil krimmitatarlaste inimõiguste olukorra üle.

Euroopa Parlament tunnustab Sahharovi auhinnaga isikuid, kes on väljapaistval moel aidanud kaasa võitlusele inimõiguste eest. Auhinda antakse välja 1988. aastast. Kandidaate võivad esitada fraktsioonid või vähemalt 40 Euroopa Parlamendi liiget.

The post Krimmitatarlaste juht Mustafa Džemilev oleks väärikas kandidaat Sahharovi preemiale appeared first on Urmas Paet.

Sel nädalal möödub viis aastat Süüria kodusõja algusest, milles suurimaks kaotajaks on Süüria lapsed, kes on pidanud üles kasvama hirmu, vägivalla, meeleheite ja ebastabiilsuse õhkkonnas. 115 000 Süüria last on sündinud põgenikena.

3,7 miljonit Süüria last on sündinud pärast Süüria sõja algust 2011. aastal. Nad pole näinud midagi peale sõja ja vägivalla, on suur risk, et neist saab kadunud põlvkond.

ÜRO Lastefond (UNICEF) avalikustas sel nädalal raporti, milles tõdetakse, et ükski Süüria piirkond pole lastele turvaline. Kokku on sõjast mõjutatud üle 8,4 miljoni Süüria lapse, mis on 80% kõigist Süüria lastest. Ainuüksi eelmisel aastal sooritati laste suhtes Süürias 1500 ränka rünnakut, kolmandik hukkunud lastest tapeti koolis või kooliteel.

Suur probleem on ka see, et praeguseks viis aastat kestnud sõja järel pole 2,8 miljonil lapsel ligipääsu haridusele. Konflikti osapooled värbavad lapsi oma ridadesse. Samal ajal suletakse koole ja koole rünnatakse. UNICEFi andmetel rünnati möödunud aastal koole enam kui 40 korral.

Samuti ohustavad Süüria lapsi mitmed haigused ja eluks vajaliku nappus. Haigused, millest suudeti varem juba praktiliselt vabaneda, on Süürias taas levima hakanud, nende hulgas lastehalvatus.

Kui Süürias kodusõda ühel hetkel lõppeb, on just noorel põlvkonnal oluline roll riigi ülesehitamisel. Peame kaasa aitama sellele, et Süüria lastel säiliksid unistused ja usk paremasse homsesse. Rahvusvahelisel kogukonnal on kohustus tagada Süüria laste õiguste kaitse, humanitaarabi jõudmine abivajajateni ning ligipääs haridusele.

The post Süüria sõja viie aasta jooksul on 115 000 last sündinud põgenikena appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Parlament arutas tänasel täiskogu istungil Strasbourgis inimõiguste, eelkõige krimmitatarlaste olukorda Krimmis. Resolutsiooni ajendiks oli krimmitatarlaste järjest halvenev olukord Venemaa poolt annekteeritud Krimmis.

Piirkonnas on teateid inimeste kadumisest, piinamisest ja Vene anneksiooni vastaste ning opositsiooni liikmete süstemaatilisest kiusamisest.

Suurem osa repressioonidest on suunatud krimmitatarlaste vastu. Löögi alla on sattunud ka krimmitatarlaste täitevorgan Mejlis, mille kahel juhil ja osadel liikmetel on keelatud Krimmi siseneda. Möödunud aastal sunniti sulgema krimmitatarlaste meediakanal ATR, mis on nende jaoks oluline oma keele ja kultuuri säilitamisel.

Krimmi annekteerimine on põhimõtteline rahvusvahelise õiguse rikkumine. Venemaa vastutab selle eest, et kõigi, ka vähemusrahvuste õigused, oleksid Krimmis tagatud.

The post Krimmi annekteerimine Venemaa poolt on halvendanud krimmitatarlaste olukorda ja õigusi appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Parlament võttis vastu kiireloomulise resolutsiooni Põhja-Korea kohta. Resolutsiooni ajendiks on inimõiguste väga halb olukord ja tuumakatsetused, mis ohustavad ka Põhja-Korea naabreid.

Põhja-Korea tuumavõimekus on järk-järgult arenenud, riigi ebaseaduslikud tuuma- ja ballistiliste rakettide programmid süvendavad piirkondlikke pingeid.

Inimõiguste olukord Põhja-Koreas on olnud kuritegelik juba aastaid. Riigi elanikud on muust maailmast isoleeritud ja sunnitud elama vaesuses ja hirmus. Riigist on saanud koonduslaager.

Vastuvõetud resolutsioon adresseerib ka mitmes aspektis Hiinat. Hiina on üks väheseid, kes Põhja-Koread mõjutada suudab, mistõttu on oluline, et Hiina seda ka teeks. Samuti ei ole aktsepteeritav, et Hiina saadab jätkuvalt tagasi Põhja-Koreast saabunud põgenikke, kes tagasisaatmisel hukatakse.

The post Põhja-Korea režiimi kurjus ohustab ka naaberriike appeared first on Urmas Paet.

Võtsin täna Strasbourgis Euroopa Parlamendi täiskogu istungil sõna inimõiguste teemal.

Järjest rohkem tuleb kaitsta inimõiguste kaitsjaid ning ELil on veel palju teha täitmaks oma eesmärke inimõiguste ja inimõiguslaste kaitsmisel maailmas.

Inimõiguste rikkumised, kurjategijate karistamatus ning rünnakud kodanikuühiskonna, eelkõige inimõiguste kaitsjate vastu on paraku kasvamas. Euroopa Liit peab senisest enam tegema, et inimõiguste eest seisjate olukorda parandada ja neid kaitsta.

Euroopa Liidu inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus on EL lubanud edendada vabadust, demokraatiat ja inimõigusi kõikjal maailmas. Samas peab EL tegema praegusest rohkem, et oma lubadust täita. Inimõiguslasi ähvardavad rünnakud, vangistamised ja tapmine ning EL peab olema nende kaitsmisel esirinnas.

Ühtlasi viitasin oma kõnes ELi globaalsele strateegiale, mida praegu ette valmistatakse. Et tagada inimõiguste austamine kogu maailmas, peab see valdkond olema strateegias kindlasti esindatud.

The post Euroopa Liit peab kaitsma inimõiguste kaitsjaid appeared first on Urmas Paet.

Tänasel Euroopa Parlamendi väliskomisjoni, arengukomisjoni ja inimõiguste allkomisjoni hääletusel selgusid Sahharovi auhinna kolm finalisti, kelle hulgas on ka Venemaa opositsioonipoliitik Boriss Nemtsov. Nemtsovi kandidatuuri esitas Euroopa Parlamendi liberaalide ehk ALDE fraktsioon.

Nemtsov väärib Sahharovi auhinda, kuigi paraku postuumselt. Nemtsov võitles rahumeelse, demokraatliku ja inimõigusi austava Venemaa eest. Opositsiooniliidrina ja inimõiguste aktivistina tegeles ta korruptsiooni ja poliitilise võimu kuritarvitamise vastase võitlusega.

Kui Sahharovi auhind antaks postuumselt Boris Nemtsovile, siis toetuse saaks Nemtsovi Sihtasutus, mille hiljuti lõi tema tütar ning mille eesmärk on toetada Vene kodanikuühiskonda võitluses rahumeelse ja demokraatliku Venemaa eest.

Lisaks Nemtsovile on Sahharovi auhinna finalistideks Saudi Araabia blogija Raif Badawi ja Venezuela poliitvangid ja demokraatlik opositsiooniliikumine, keda koondab Mesa de la Unidad Democrática. Kolme finalisti hulgast valib laureaadi EP esimeeste konverents.

Euroopa Parlament tunnustab Sahharovi auhinnaga isikuid, kes on väljapaistval moel aidanud kaasa võitlusele inimõiguste eest. Auhinda antakse välja 1988. aastast.

The post Boriss Nemtsov Sahharovi auhinna finalistide seas appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Liit peab välja tulema letargiast, kus ta viimased aastad Süüria küsimuses on olnud, ning võtma selge poliitilise initsiatiivi lahenduste pakkumisel sõja lõpetamiseks.

See, et Venemaa on asunud Süürias tegutsema ei tohiks olla üllatus kellelegi. Oleme olnud liiga palju üllatunud Venemaa käitumise osas viimastel aastatel, olgu see siis sissetung Gruusiasse, Krimmi annekteerimine, sissetung Ukraina idaossa – nüüd siis sekkumine Süürias. Seni kuni EL arutab, analüüsib ja mõtleb, peame lahendama suurimat pagulaskriisi. See on otsene Süürias toimuva tulemus, kus inimesed põgenevad nii Assadi kui ISILi eest.

Tuleb panustada lennukeelutsoonide loomisse ja Süüria põgenike abistamiseks kutsuda kiiresti kokku doonorkonverents.

On fakt et Venemaa ründab kõiki, kes on Assadi vastu, mitte vaid ISILit. Terrorismiga võitlemine ei tähenda aga opositsiooni ja tsiviilelanike hävitamist. Türgi ehk NATO õhuruumi korduv rikkumine Vene lennukite poolt ei ole aktsepteeritav.

Ei tohi unustada, et Venemaa soov end globaalselt kehtestada ei saa tulla Ukrainas toimuva unustamise hinnaga. Ükskõik millised võimalikud kokkulepped Venemaaga Süüria sõja peatamiseks ei tohi kahjustada põhimõttekindlust Vene agressiooni lõpetamiseks Ukrainas.

Eeldus mingisugusekski toimivaks lahenduseks Süürias sõja lõpetamiseks on vaid koostöös, mitte Vene globaalse vastasseisu ambitsioonide rahuldamises Süüria rahva arvel. Tegelikult peab Venemaa, ELi ja läänemaailma eesmärk Süürias olema ühine – lõpetada sõda, eemaldada ISIL ja võimaldada inimestel oma kodudesse tagasi pöörduda.

The post EL peab võtma tugeva poliitilise initsiatiivi lahenduste pakkumisel Süüria sõja lõpetamiseks appeared first on Urmas Paet.