Malaisia reisilennuki allatulistamine Ida-Ukraina kohal tõi kaasa kiired muudatused tsiviillendude konfliktipiirkondadest ülelendude lõpetamise osas. Samas on selle kuriteo uurimise lõpetamiseks vajalik konkreetsete kurjategijate tuvastamine ja rahvusvahelise tribunali ette toomine.

MH17 lennukatastroofi tõttu kaotas 298 inimest elu. Katastroof avas ka paljude silmad Venemaa agressiooni suhtes Ukrainas. Lennukatastroofiga seonduvad uurimised vajavad igakülgset ELi tuge, et tuvastada süüdlased ja välistada sellised katastroofid tulevikus.

Esitasin Euroopa Komisjonile arupärimise, milles küsisin, kuidas on Euroopa Liit panustanud MH17 lennukatastroofi uurimisse ja mida teinud lennuohutuse suurendamiseks konfliktipiirkondade läheduses.

Arupärimisele vastas Euroopa Komisjoni liige Violeta Bulc, kelle sõnul toetas Euroopa Komisjon Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni juhitavat tööd, et teha kindlaks meetmed ohutuse suurendamiseks üle konfliktipiirkondade toimuvate tsiviillendude puhul. Bulc lisas, et komisjon kaalub hoolikalt MH17 lennuga toimunud õnnetuse muude uurimiste, eriti kriminaaluurimiste lõplikke tulemusi ja nende alusel tehtud soovitusi.

The post MH17 lennukatastroofi uurimine peab viima konkreetsete süüdlaste väljaselgitamiseni appeared first on Urmas Paet.

Terrorirünnak Brüsseli lennujaamas tänavu märtsis näitas, et ELi lennujaamade ohutuse tagamine vajab ülevaatamist, sealhulgas tuleb tähelepanu pöörata lennujaama töötajate tausta kontrollimisele.

Sellega seoses küsisin Euroopa Komisjonilt, kuidas on ELis reguleeritud lennujaamade töötajate ja käitajate julgeolekuline taustakontroll, kas kõikides ELi liikmesriikides seda teostatakse ning kuidas saaks seda veelgi parandada.

Euroopa Komisjoni liige Violeta Bulc vastas, et tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju käsitlevas määruses on kirjas, et lennuvälja töötajad ja lennumeeskonna liikmed peavad edukalt läbima taustakontrolli. Sellist taustakontrolli korratakse korrapäraselt vähemalt iga viie aasta järel.

”Taustakontrolli tegev üksus peab tegema isikut tõendava dokumendi alusel kindlaks inimese isikusamasuse, kontrollima viimase viie aasta dokumente töötamise ja hariduse omandamise kohta, nõudma taotlejalt selgitusi ja tõendeid, kui töötamises ja õppimises on üle 28 päeva pikkused vahed ning kontrollima kõigi elukohariikide viimase viie aasta karistusregistreid,” ütles Bulc.

Ta lisas, et see, milline üksus teeb taustakontrolli ja kontrollib karistusregistrit kuritegude suhtes, mis taotlejalt õigused ära võtavad, tuleb kehtestada riiklikus poliitikas ja seda tuleb selgitada riigi õigusaktides või riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis.

Leian, et nõuete täitmist tuleb oluliselt karmimalt järgida, sest paraku ka Brüsseli lennujaama rünnaku järel ilmnes, et osa lennujaama töötajatest oli varasemalt karistatud.

The post Lennundusohutuse tagamiseks peavad kõigi ELi lennujaamade töötajad läbima põhjaliku julgeolekulise taustakontrolli appeared first on Urmas Paet.

Algatasin Euroopa Parlamendi kirjaliku deklaratsiooni seoses Vene sõjalennukite riskikäitumisega tsiviillennukite suhtes, mis avati Euroopa Parlamendis allkirjastamiseks.

Sõjalennukite aktiivsus Euroopa õhuruumis on alates eelmisest aastast järsult kasvanud, seda eriti Läänemere piirkonnas. Lennukid, mis ei kasuta transpondreid, on tekitanud mitmeid ohuolukordi tsiviillennukitele tiheda lennuliiklusega piirkondades. Läänemere piirkonnas on mitmeid tiheda liiklusega lennujaamu nagu Hamburg, Kopenhaagen, Stockhom, Helsingi, Gdansk, Riia ja Tallinn. See murettekitav olukord vajab kiiret lahendust, et tagada tsiviillennukite julgeolek. Selleks tuleb täiendada rahvusvahelisi lennundusreegleid.

Deklaratsioon on europarlamendi liikmetele allkirjastamiseks avatud kuni 5. jaanuarini 2016. Algatusega kirjalik deklaratsioon esitada liitus 41 saadikut.

The post Euroopa Parlamendi deklaratsioon Euroopa õhuruumi julgeoleku tagamiseks avati allkirjastamiseks appeared first on Urmas Paet.

Esitasin mõni aeg tagasi Euroopa Komisjonile arupärimise reisilennukite ohutuse teemal. On äärmusrühmitusi, kelle kasutuses olevad relvasüsteemid ohustavad reisilennukeid. Eelmisel suvel Ukraina kohal allatulistatud Malaisia reisilennuki tragöödia puhul avaldati imestust, et niinimetatud separatistide kasutuses on relvad, mille laskekõrgus võimaldab alla lasta normaallennukõrgusel lendavaid reisilennukeid. Paraku ei pruugi see olla ainuke piirkond, kus illegaalsetel üksustel on sellised relvad. See risk võib olla ka näiteks ISILi kontrollitavate alade kohal.

Euroopa Liit vajab seetõttu adekvaatset infot, kas ja millistel illegaalsetel relvarühmitustel lisaks niinimetatud Donbassi separatistidele võivad olla reisilennukeid ohustavad relvasüsteemid.

Euroopa Komisjoni liige Violeta Bulc ütles vastuses minu arupärimisele, et Euroopa Komisjoni eesmärk on leevendada üle konfliktipiirkondade lendavate lennukite riske. Ta viitas rahvusvahelise tsiviillennunduse kogukonnale, mis on seisukohal, et lennuettevõtjad vajavad parimat kättesaadavat teavet võimalike riskide kohta üle konfliktipiirkondade toimuvate lendude puhul. “Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) on alustanud tööd 12 punktist koosneva tegevuskava rakendamisel, mille eesmärk on leevendada üle konfliktipiirkondade toimuvate lendude riske,” ütles ta.

Bulc lisas, et ELis kooskõlastab Euroopa Komisjon teabevahetust liikmesriikide vahel, et teavitada lennuettevõtjaid tsiviillennundusega seotud võimalikest ohtudest konfliktipiirkondades ja nende kohal.

The post ELi eesmärk on leevendada üle konfliktipiirkondade lendavate reisilennukite riske appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Komisjoni liige Violeta Bulc vastas minu arupärimisele seoses Vene sõjalennukite lendudega, mis ei kasuta transpondreid ja mis on nähtamatud nii reisilennukitele kui ka tsiviillennujuhtidele ning tekitavad ohuolukordi.

Bulc ütles oma vastuses, et Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) uuris kõnealust probleemi ning esitas Euroopa komisjonile oma järeldused ja soovitused. Järeldustele viidates ütles Bulc, et lennuohutust mõjutavate juhtumite ehk tsiviillennukite lähedal lendavate sõjalennukite arv on 2014. aastal märkimisväärselt suurenenud.

“Enamik neist juhtumitest toimus rahvusvahelises õhuruumis avamere kohal,” ütles Bulc. “Kuna risk on suur, siis tuleks selle vähendamiseks vastuvõetava tasemeni võtta riskivähendamismeetmeid. Seepärast on tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö raames vaja ohutuse säilitamiseks välja töötada tehnilised lahendused,” lisas ta.

Euroopa õhuruumis ja eriti Läänemere piirkonnas on sagenenud Vene sõjalennukite lennud, mis ei kasuta transpondreid ja mis on nähtamatud nii reisilennukitele kui ka tsiviillennujuhtidele ning tekitavad ohuolukordi. Alles mõni päev tagasi oli ka Estonian Airi lennuk sunnitud seetõttu kurssi muutma. Kiiresti on vaja täiendada rahvusvahelisi lennundusreegleid ning selles osas peab EL näitama initsiatiiv.

Algatasin sel teemal Euroopa Parlamendis ka kirjaliku deklaratsiooni.

Bulci sõnul toetab Euroopa komisjon Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni konkreetseid algatusi, st tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostööd käsitleva ringkirja läbivaatamist.

“Oluline on, et liikmesriigid toetaksid riiklike õhusõidukite käitamisprotseduuride läbipaistvamaks muutmist,” lisas ta.

Samuti rõhutas Bulc, et Euroopa Komisjon jälgib hoolikalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ja selle osalisriikide vahel peetavate arutelude käiku, et tagada tsiviillennundusega seotud riskide vähendamine vastuvõetava tasemeni Balti regioonis ja mujal Euroopa õhuruumis.

The post Seoses Vene sõjalennukite riskikäitumisega tsiviillennukite suhtes tuleb muuta õhusõidukite käitumisreegleid appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc vastas minu arupärimisele, mis puudutas transponderiteta lendavate sõjalennukite ohtlikkust reisilennukitele, et pärast arupärimises nimetatud sündmusi palus Euroopa Komisjon Euroopa Lennundusohutusametil (EASA) hakata tehniliselt analüüsima tekkinud kokkupõrkeohtusid ning esitada oma järeldused ja soovitused.

Soovisin oma arupärimises teada, mida on Euroopa Komisjon ette võtnud lennuohutuse suurendamiseks, arvestades sagenenud Vene nn nähtamatute sõjalennukite lende Euroopa õhuruumis ja eriti Läänemere piirkonnas.

Transpordivolinik Bulc vastas ka, et Euroopa Komisjonil on andmeid mõne liikmesriigi kavatsuse kohta lennu ajal saata tundmatut õhusõidukit, millel puudub sekundaarradari (SSR) transponder või millel ei ole see sisse lülitatud. Nende kavatsuste kohaselt lendaksid sisselülitatud transponderiga hävituslennukid sihtmärgi vahetus läheduses. Niimoodi oleks võimalik tsiviillennujuhtimisüksustel anda lennuliiklusteavet tsiviilõhusõidukitele. Lisaks käivituks tänu sellele ka häire, mille õhus kokkupõrke vältimise süsteem annab tsiviilõhusõidukitele. Volinik lisas, et alustatud analüüsi tulemuste põhjal otsustab Euroopa Komisjon, missuguseid meetmeid on vaja tsiviillendude ohutuse tagamiseks võtta.

Minu jaoks on oluline, et Euroopa Komisjon on hakanud sisselülitamata transponderitega lendavate sõjalennukite tekitavate riskidega tegelema. Vaja on täiendada ka rahvusvahelisi lennundusreegleid, et riske vähendada ning Euroopa Liit võiks selles olla eestvedaja.

The post ELi transpordivolinik kinnitas Urmas Paetile, et Euroopa Komisjon on asunud tegelema transponderiteta sõjalennukite lendudega appeared first on Urmas Paet.

Tegin Euroopa Parlamendi täiskogu istungil sōnavõtu kus juhtisin tähelepanu, et rahvusvahelised lennundusreeglid vajavad muutmist, et lõpetada sõjalennukite ohtlikud lennud väljalülitatud transponderitega Euroopa õhuruumis ning Euroopa Liit peaks selleks näitama initsiatiivi.

Euroopa Komisjon saab esineda initsiatiiviga muuta rahvusvahelist lennunduskonventsiooni ning muud reeglistikku, et kohustada ka sõjalennukeid lendama sisselülitatud transponderitega ja seda eriti tiheda tsiviillennukite liiklusega piirkondades.

Viimastel kuudel on kasvõi Läänemere piirkonnas olnud mitu ohtlikku intsidenti, kus nn nähtamatu Vene sõjalennuk on sattunud ohtlikult lähedale reisilennukile. Tegutsema tuleb hakata enne, kui midagi fataalset juhtub.

Eelmise aasta detsembris esitas Euroopa Komisjon päringu Euroopa Lennuohutusagentuurile seoses sagenenud intsidentidega tsiviillennukite ja transponderiteta lendavate sõjalennukite vahel. Sellest tuleb astuda samm edasi ja algatada ajale jalgu jäänud rahvusvaheliste reeglite muutmine.

The post Transponderiteta sõjalennukite lendamise lõpetamiseks tuleb muuta rahvusvahelisi reegleid appeared first on Urmas Paet.