Viisavabaduse otsus on suur samm ELi ja Ukraina suhete tihendamisel. Oleme seda kaua oodanud, sest Ukraina on ELi idapartnerlusprogrammi aktiivne liige ning viisavabadus ELi ja Ukraina vahel tugevdab ka suhteid inimeste ning kodanikuühiskondade vahel. Samuti vajavad Ukraina inimesed selget moraalset tuge seoses jätkuva sõjategevusega Ukraina idaosas ning viisavabaduse andmise otsus on lisaks poliitilisele ja praktilisele mõjule ka selge ELi moraalse toetuse väljendus. Lisaks ei maksa unustada ka seda, et Ukraina kehtestas juba aastaid tagasi ühepoolselt viisavabaduse ELi kodanikele.

The post Euroopa Parlament toetas viisavabadust Ukraina kodanikele appeared first on Urmas Paet.

Kolmandate riikide kehtestatud viisavabadus peaks laienema kõigi ELi liikmesriikide kodanikele. Tegelikkuses on aga mitmeid riike, nagu näiteks Lõuna-Aafrika Vabariik, mis rakendab viisavabadust üksnes mõnede ELi riikide kodanike suhtes, samas kui näiteks Eesti kodanikud vajavad sinna reisimiseks viisat.

Sellega seoses saatsin arupärimise Euroopa Komisjonile, milles uurisin komisjoni edasisi samme, et saavutada olukord, kus kõiki ELi liikmesriikide kodanikke käsitletakse viisaküsimuses võrdselt.

Euroopa Komisjoni liige Dimitris Avramopoulos vastas, et ei saa kõikidelt kolmandatelt riikidelt viisarežiimi küsimuses sellist vastutulekut oodata. “Kui Euroopa Liit kohaldab kolmanda riigi kodanike suhtes vabastust viisanõudest või sõlmib kolmanda riigiga viisalihtsustuslepingu, võib ta teiselt poolelt oodata täielikku vastastikkust ja kõigi ELi kodanike võrdset kohtlemist,” ütles ta oma vastuskirjas.

“Kõikidel muudel juhtudel, kui EL kohaldab teatava kolmanda riigi kodanike suhtes viisanõuet, nagu näiteks Lõuna-Aafrika puhul, puudub tal õiguslik alus nõuda, et kõnealune kolmas riik kohaldaks ühesugust viisarežiimi kõigi ELi kodanike suhtes,” lisas Avramopoulos.

The post Viisavabaduse kohaldamist kõigi ELi kodanike suhtes saab oodata ainult neilt riikidelt, kellele EL on samaga vastanud appeared first on Urmas Paet.

Kohtusin Gruusia saadikuga Euroopa Liidu juures Natalie Sabanadzega ja Gruusia saadikuga Eestis Tea Akhvledianiga. Arutasime muuhulgas ka viisavabaduse teemat. Arvestades, et Gruusia vastab kõigile Euroopa Liidu viisavabaduse kriteeriumitele loodan, et Euroopa Parlament langetab otsuse ELi viisavabaduse osas Gruusiale lähikuudel.

EL kaalub praegu viisavabaduse kehtestamist Gruusia, Ukraina, Türgi ja Kosovo kodanikele. Olulisi sisulisi takistusi viisavabaduse kehtestamiseks enam olla ei saa. EL on kehtestamas ka kaitsesätet, mis võimaldab viisavabaduse kehtivuse peatada, kui ilmnevad suured probleemid, näiteks illegaalne immigratsioon.

Gruusia kehtestas viisavabaduse ELi kodanikele juba aastaid tagasi.

The post Euroopa Parlament otsustab Gruusia viisavabaduse loodetavasti lähiajal appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Liidu otsus lõpetada oluline osa Valgevene suhtes kehtinud sanktsioonidest peab suunama Valgevenet vabadusi suurendama.

Euroopa Liit ei tohi lasta end aga Valgevenel manipuleerida ning vaja on põhimõttelisi muutusi Valgevene ühiskonna avanemisel.

Sanktsioonide olulisele vähendamisele eelnenud Valgevene otsus vabastada kuus poliitvangi oli hea uudis, kuid samas pole selline olupoliitiline samm Valgevene puhul midagi uut.

Teame juba varasemast, et Valgevenes vabastatakse poliitilisi kinnipeetuid siis, kui on vaja midagi saada Euroopa Liidult. See on Valgevenes saanud käitumismustriks, et osa poliitvange vabastatakse ja mõni aeg hiljem vahistatakse järgmised. Sellest ei saa lasta end enam ära petta. Valgevene peab tegema palju rohkem demokraatia ja kodanikuõiguste olukorra parandamiseks.

Ühtlasi on vaja viisalihtsustust ELi ja Valgevene vahel. Valgevene elanike reisimise lihtsustamine ELi on parim viis tutvustada Euroopa väärtusi.

Valgevene on jäänud Euroopas ainsaks riigiks, mis rakendab karistusena surmanuhtlust. Jätkame ka tulevikus sellele probleemile tähelepanu juhtimist, kuni Valgevene otsustab surmanuhtluse kaotada.

The post Sanktsioonide lõpetamisele peab järgnema Valgevene ühiskonna vabaduste suurenemine appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Liit ei tohi lasta end Valgevenel manipuleerida ning vaja on põhimõttelisi muutusi Valgevene ühiskonna avanemisel.

Valgevene otsus vabastada kuus poliitvangi on hea uudis, kuid samas pole selline samm Valgevene puhul olupoliitilistel põhjustel midagi uut. Teame juba varasemast, et Valgevenes vabastatakse poliitilisi kinnipeetuid siis, kui on vaja midagi saada Euroopa Liidult. See on Valgevenes saanud käitumismustriks, et osa poliitvange vabastatakse ja mõni aeg hiljem vahistatakse järgmised. Sellest ei saa lasta end enam ära petta. Valgevene peab tegema palju rohkem demokraatia ja kodanikuõiguste olukorra parandamiseks.

Ka Valgevene peatsed presidendivalimised on test selle riigi olukorra osas. Valgevene opositsioonile ja kodanikuühiskonnale tuleb tagada sõnavabadus ja poliitilised õigused. Vabade ja ausate valimiste läbiviimiseks peab Valgevene rakendama OSCE soovitusi ning kõikidel presidendikandidaatidel peavad olema võrdsed võimalused valimiskampaania korraldamiseks ja kõik erakonnad peavad olema esindatud kõikidel valimiskomisjoni tasanditel. Praegu see paraku nii ei ole. Vajalik on ka tagada OSCE valimisvaatlejatele täielik juurdepääs valimiste jälgimiseks.

Ühtlasi on vajadus viisalihtsustuseks ELi ja Valgevene vahel. Valgevene elanike reisimise lihtsustamine ELi on parim viis tutvustada Euroopa väärtusi.

Valgevene on jäänud Euroopas ainsaks riigiks, mis rakendab karistusena surmanuhtlust. Jätkame ka tulevikus sellele probleemile tähelepanu juhtimist, kuni Valgevene otsustab surmanuhtluse kaotada.

The post EL ei tohi lasta Valgevenel endaga manipuleerida appeared first on Urmas Paet.

Täna algav idapartnerluse tippkohtumine Riias ei ole piisavalt ambitsioonikas ja konkreetne, sest raskes olukorras olevad partnerriigid Ukraina, Moldova ja Gruusia ei saa piisavalt tuge.

 

Võiks eeldada, et see tähtis kohtumine astub edasi konkreetse sammu idapartnerite ja eriti Ukraina, Moldova ja Gruusia toetamisel. Seda toetust on Venemaa agressiivset käitumist arvestades väga vaja. Paraku näitavad kõik märgid, et tulemas on kõnepidu, kus olulisi konkreetseid asju pole EL võimeline pakkuma.

 

On kurb, et EL ei otsusta anda Ukraina kodanikele viisavabadust, kuigi Ukraina ühiskond vajab praegu tugevat positiivset sõnumit. Samuti on piinlik, et üheselt ja selgelt ei suuda EL kinnitada, et Ukrainal on ELi perspektiiv. Nii nagu kõigil teistel Euroopa riikidel, kes vajaminevad kriteeriumid täidavad. Jutt ei käi ju Ukraina liitumisest ELiga homme, vaid sellest, et see üleüldse on võimalik kunagi tulevikus, kui kõik tingimused on täidetud.

 

Euroopa Liit saaks anda Ukrainale viisavabaduse. Isegi kui paljudel ukrainlastel pole seda võimalik lähiaegadel praktikas kasutada, oleks lisaks praktilisele väärtusele praegusel keerulisel ajal ka oluline emotsionaalne tugi. Moldova sai aasta tagasi ELilt viisavabaduse ja see toimib hästi. Lisaks on 75 000 Transdnistria elanikku otsustanud lõpuks võtta Moldova kodakondsuse. Seega on ELi viisavabadusel ka laiem poliitiline mõju.

 

Lisaks vajab Ukraina rahalist abi ja investeeringuid. Kui ELil ja rahvusvahelisel kogukonnal oleks piisavalt tahet, siis on see võimalik. Summad oleksid suurusjärgus väiksemad kui Kreeka pakettides. 

 

Idapartneritele on eluliselt olulised ka ELi edasised hoiakud Venemaa osas. ELi riigijuhid hakkavad juunis taas arutama, kas pikendada Venemaa suhtes sanktsioone. Tegelikult pole siin ju palju arutada. Sanktsioonid kehtestati kindlatel põhjustel ja need põhjused on kõik alles. Seega kui tahta mingitki usaldusväärsust säilitada, siis sanktsioone ei saa ega tohi leevendada enne, kui Ukrainal võimaldatakse taas kogu oma territooriumi kontrollida ning anda inimestele tagasi nende rahu ja elu.

 

Kui ka selle nädala lõpuks Riia kohtumisel viisavabaduse ja ELi perspektiivi osas otsuseni ei jõuta, siis tuleb need otsused teha siiski lähiajal. Mõne aja pärast on juba hilja. ELil on Ukrainaga lähiminevikust selline kogemus olemus. Siis kui pidevalt lükati edasi assotsiatsioonilepingu sõlmimist Ukrainaga kuni asjad tuliseks läksid ja eelmisel idapartnerluse tippkohtumisel juba Ukraina loobus Venemaa survel lepingu sõlmimisest. Edasist me juba teame. Kogu Ukraina on lootmas Vene agressiooni lõppu. Meie siin Euroopa Liidus saame selleks teha rohkem.

The post appeared first on Urmas Paet.

Eelseisva ELi idapartnerluse tippkohtumise suurim risk on oht tekitada parterriikides, eelkõige Ukrainas ja Gruusias pettumust, sest midagi konkreetset ei otsustata.

Tippkohtumine toimub Riias 21. ja 22. mail. Sellel on mõtet vaid siis kui suudetakse ka midagi otsustada. Eelkõige kuidas ELi ja idapartnerlusriike, eelkõige Ukrainat, Moldovat ja Gruusiat ELiga lähendada.

Kõige tugevam sõnum peaks olema viisavabaduse kehtestamise konkreetse aja määramine, kuid praegu näib, et seda Riia tippkohtumiselt ei tule. Ka pole ELis jätkuvalt üksmeelt idapartnerlusriikide ELi perspektiivi suhtes. Seega on oluline risk, et niigi keerulisel ajal tekitab idapartnerluse tippkohtumine pettumust, sest midagi konkreetset ei otsustata.

Viisavabaduse konkreetse aja määramine on Ukrainale ja Gruusiale väga vajalik. Aasta tagasi sai viisavabaduse Moldova ning selle aja jooksul on 75 000 Transdnistria elanikku võtnud Moldova kodakondsuse. Seega on viisavabadusel ELiga ka oluline poliitiline mõju.

EL peab suutma idapartnerluse tippkohtumise ebaõnnestumist vältida ning kõige selgem võimalus oleks teha otsus viisavabaduse osas Ukraina ja Gruusiaga. Üksmeel tuleks saavutada ka ELi perspektiivi osas.

The post Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumisel ei tohi lasta läbi kukkuda appeared first on Urmas Paet.

Esitasin Euroopa Komisjonile arupärimise seoses sellega, et mitmed riigid käsitlevad Euroopa Liidu erinevate liikmesriikide kodanikke viisanõude osas erinevalt.

Euroopa Liidu Schengeni viisaruumil on küll ühtne viisapoliitika ning ELil ühtne välispoliitika, kuid ometi kohtlevad mitmed riigid viisapoliitikas erinevate ELi liikmesriikide kodanikke erinevalt. Näiteks mõnede ELi liikmesriikide kodanikud ei vaja reisimiseks Lõuna-Aafrika Vabariiki, Araabia Ühendemiraatidesse ja mitmetesse teistesse riikidesse viisat, kuid osade ELi liikmesriikide, seal hulgas Eesti kodanikud, vajavad.
Sellest tulenevalt ütlesin Euroopa Komisjonile saadetud arupärimises, et tuleks saavutada olukord, kus kõiki ELi liikmesriikide kodanikke käsitletakse viisaküsimuses võrdselt. Samuti küsisin Euroopa Komisjonilt, kas see on eesmärk, et ELi riikide kodanikel oleksid sarnased võimalused ja tingimused kolmandatesse riikidesse reisimisel ning milliste riikidega on kavas alustada läbirääkimisi, et saavutada viisavabadus kõigi ELi liikmesriikide kodanikele.

The post Muude riikide kehtestatud viisavabadus peaks laienema kõigi ELi liikmesriikide kodanikele appeared first on Urmas Paet.

Osalesin täna Ulan-Baatoris Euroopa Parlamendi delegatsiooni kohtumisel Mongoolia parlamendi esindajatega, kus ütlesin, et internetivabaduse koalitsiooni eesistujana sel aastal suudab Mongoolia loodetavasti laiendada nende Aasia riikide ringi, kes peavad internetivabadust oluliseks ning inimõiguste osaks.

Eelmisel aastal juhtis internetivabaduse koalitsiooni (Freedom Online Coalition) Eesti, kes andis eesistumise üle esimese Aasia riigina Mongooliale.

Mongoolia on läbi teinud kiire demokratiseerumise, mille hulka peab käima ka sõna- ja ajakirjandusvabaduse austamine. Ka on Mongoolia väga lähedal vaba turumajandusega riigi staatuse saamisele, Euroopa Liit on selles toetav.

Tõstatasin kohtumisel ka alalise viisavabaduse kehtestamise Mongoolia poolt ELi riikide kodanikele.

Kõne all oli ka Mongoolia julgeolekupoliitiline olukord. Suhted Euroopa Liiduga saavad siin tasakaalustada Mongoolia suhteid kahe suure naabri Hiina ja Venemaaga. EL peaks võimalikult ruttu avama Mongoolias oma esinduse.

Euroopa Parlamendi delegatsioon kohtub Ulan-Baataris ka Mongoolia parlamendi esimehe ja välisministriga ning valitsusväliste organisatsioonidega.

The post Mongoolia võttis Eestilt üle Internetivabaduse koalitsiooni juhtimise appeared first on Urmas Paet.