Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis võeti vastu resolutsioon, milles on toodud konkreetsed ettepanekud ekstremismiga võitlemiseks.

ELi kodanikest ISILi võõrvõitlejad on suur terrorismirisk Euroopale ning EL peab välja töötama meetmed, mis võimaldaksid ära hoida ELi kodanike liitumist terroriorganisatsioonidega ning tagaksid, et ISILi ridadesse siirduvad ja sealt naasvad ELi kodanikud vastutaksid oma kuritegude eest.

Euroopa sisejulgeoleku suurim probleem on ELi kodanikest kurjategijad, kes on osalenud ISILi tegevuses Lähis-Idas, ning nende mõttekaaslased. Paraku on selle tõestuseks ka terrorirünnakud Pariisis ning nendele järgnenud häireolukord Brüsselis. Selleks, et tagada ELi julgeolek, tuleb ennetada ELi kodanike liitumist terroriorganisatsioonidega.

Samas ei piisa enam ainult ennetavatest meetmetest, kuivõrd ELi on juba naasnud väga paljud ISILi ridades võidelnud koos uute sidemete, oskuste ja radikaalsete äärmuslike ideedega. Euroopa džihaadivõitlejatest ja džihaaditerrorismis kahtlustatavatest tuleb koostada ühtne nimekiri ning kokku tuleb leppida välisvõitleja definitsioonis. ELi riigid peavad oma õiguses raske kuriteona sätestama reisimise terrorismiakti kavandamise või elluviimise eesmärgil.

Radikaliseerumise levikust rääkides on oluline radikaliseerunud vangide eraldamine teistest kinnipeetavatest ning tegelemine vaenu õhutava infosisuga internetis.

The post EL peab tegema kiired otsused radikaliseerumise ja terrorismiga võitlemiseks appeared first on Urmas Paet.

Euroopa ühiskonnad peavad suutma hoolimata terroriohu suurenemisest vältida paanikat ning mitte laskma oma igapäevaelu liialt mõjutada. Tänane häireolukord Brüsselis on problemaatiline näide, kuidas kurjategijatel õnnestub miljonite inimeste päevakava korrigeerida.

Euroopa sisejulgeoleku suurim probleem on ELi kodanikest kurjategijad, kes on osalenud ISILi tegevuses Lähis-Idas, ning nende mõttekaaslased.

ELi riigid peavad oma õiguses raske kuriteona sätestama reisimise terrorismiakti kavandamise või elluviimise eesmärgil.

ISILi ridadesse siirduvate ja sealt naasvate Euroopa Liidu kodanikest võõrvõitlejate kujul on tegemist suure julgeolekuriskiga Euroopale, kuivõrd mingil hetkel naasevad osa nendest inimestest tagasi Euroopasse koos uute sidemetega, oskustega ja radikaalsete äärmuslike ideedega.

Lõpuks on aeg lõpetada sellest probleemist mööda vaatamine ning neil inimestel ei saa lasta miljonite rahu häirida.

The post ELi kodanikest ISILi võõrvõitlejad on suur terrorismirisk Euroopale appeared first on Urmas Paet.

Reede, 13. novembri hilisõhtu ja öö jätavad traagilise jälje nii Prantsusmaa, aga ka kogu Euroopa inimeste turvatundesse. Pariisi massimõrv ei saa jääda reaktsioonita. Pariisi õuduste öö tõi selgelt esile, et turvatunne on illusioon. Ükskõik, kui palju luureorganisatsioonid ka pingutavad, kõiki rünnakuid pole võimalik ära hoida, kui ründaja on motiveeritud. Prantsusmaa on šokis, hirmul ja ilmselt ka pettunud, et midagi nii õudsat juhtuda sai.
Pariisi rünnakute tagajärjel satub Schengeni vaba liikumise ruum veelgi rohkem surve alla ning pole sugugi kindel, et see alles jääb. Prantsuse juhtide esimene reaktsioon toimuvale oli sulgeda Prantsuse piir, kuigi esialgsete teadete järgi olid hukkunud ründajad Prantsuse kodanikud, mis teeb edasise nähtava tegevuse veelgi keerulisemaks. Schengeni kokkukukkumine hirmu ja usaldamatuse tõttu Euroopa sees oleks äärmuslaste suur võit, sest see nõrgestaks Euroopat ja läänt tervikuna.
Uue värvingu saab Pariisi rünnakute järel ka tasakaalupunkti otsimine luureorganisatsioonide infokogumisvajaduse ning kodanike vabaduste austamise vahel. Karta on, et turvalisuse nimel tuleb Euroopal taaskord leppida teadmisega, et vabaduste ruum aheneb.
Sõda islamiäärmuslastega ISIList on väljunud Lähis-Idast. ISIL on kõlava propaganda saatel asunud karistama neid, kes on äärmuslaste vastu astunud Süürias ja Iraagis. Vene reisilennuki hukk Siinail ning nüüd massihävitus Euroopa südames Pariisis. Selle üks eesmärke on suurendada hirmu ISILi suhtes ning mõjutada ühiskondi hoiduma ISILi ründamisest.
Loodetavasti on Pariisi õuduste öö üks tulemusi see, et senisest enam riike hakkab suhtuma tõsiselt ISISe-vastasesse koostöösse. Seda nii Euroopas, Ameerikas, laiemas Lähis-Idas, Aasias kui Aafrikas. ISISt ainult otsese sõjategevusega ei murra. Vaja on tegelda ka nende ideoloogia mõju piiramisega. Kui saab kinnitust esialgne teave, et Pariisis hukkunud ründajad olid kõik Prantsuse kodanikud, siis see on tõsine sõnum äärmuslaste ideoloogia mõjust. Euroopast on ISISe ridadesse võitlema läinud mõnikümmend tuhat inimest ja paljud neist naasnud uute sidemete, oskuste ja selginenud äärmusliku maailmavaatega. Seega ei peagi Euroopasse sisse imbuma teiste riikide kodanikest terroristid, sest Euroopas on omasidki küll, kes ootavad dispetšerilt korraldust. Seetõttu ei omaks ka piirikontrolli taastamine soovitud mõju.
Sama puudutab ka paljusid muid riike mujal maailmas, sest ISIL on suutnud värvata võitlejaid kümnetest riikidest üle maailma.
Pariisi rünnakute ohvrid väärivad resoluutsust äärmuslaste suhtes, tugevat koostööd riikide vahel ISILi ohjeldamiseks nii Lähis-Idas kui mujal, Euroopa-sisest veelgi tugevamat koostegutsemist. Ning mis peamine – mitte lasta hirmul ja peataolekul Euroopa üle võitu saada.

The post Veel saab peatada hirmu võidukäiku Euroopas appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Liit peab välja tulema letargiast, kus ta viimased aastad Süüria küsimuses on olnud, ning võtma selge poliitilise initsiatiivi lahenduste pakkumisel sõja lõpetamiseks.

See, et Venemaa on asunud Süürias tegutsema ei tohiks olla üllatus kellelegi. Oleme olnud liiga palju üllatunud Venemaa käitumise osas viimastel aastatel, olgu see siis sissetung Gruusiasse, Krimmi annekteerimine, sissetung Ukraina idaossa – nüüd siis sekkumine Süürias. Seni kuni EL arutab, analüüsib ja mõtleb, peame lahendama suurimat pagulaskriisi. See on otsene Süürias toimuva tulemus, kus inimesed põgenevad nii Assadi kui ISILi eest.

Tuleb panustada lennukeelutsoonide loomisse ja Süüria põgenike abistamiseks kutsuda kiiresti kokku doonorkonverents.

On fakt et Venemaa ründab kõiki, kes on Assadi vastu, mitte vaid ISILit. Terrorismiga võitlemine ei tähenda aga opositsiooni ja tsiviilelanike hävitamist. Türgi ehk NATO õhuruumi korduv rikkumine Vene lennukite poolt ei ole aktsepteeritav.

Ei tohi unustada, et Venemaa soov end globaalselt kehtestada ei saa tulla Ukrainas toimuva unustamise hinnaga. Ükskõik millised võimalikud kokkulepped Venemaaga Süüria sõja peatamiseks ei tohi kahjustada põhimõttekindlust Vene agressiooni lõpetamiseks Ukrainas.

Eeldus mingisugusekski toimivaks lahenduseks Süürias sõja lõpetamiseks on vaid koostöös, mitte Vene globaalse vastasseisu ambitsioonide rahuldamises Süüria rahva arvel. Tegelikult peab Venemaa, ELi ja läänemaailma eesmärk Süürias olema ühine – lõpetada sõda, eemaldada ISIL ja võimaldada inimestel oma kodudesse tagasi pöörduda.

The post EL peab võtma tugeva poliitilise initsiatiivi lahenduste pakkumisel Süüria sõja lõpetamiseks appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Komisjoni liige Dimitris Avramopoulos ütles vastuseks minu arupärimisele seoses Euroopa riikidest äärmusrühmituse ISILi ridadesse siirduvate võõrvõitlejatega ning ELi plaanidega selle probleemiga tegelemisel, et liikmesriigid peavad oma õiguses raske kuriteona sätestama reisimise terrorismiakti kavandamise või elluviimise eesmärgil.

ISILi ridadesse siirduvate ja sealt naasvate Euroopa Liidu kodanikest võõrvõitlejate kujul on tegemist kasvava julgeolekuriskiga Euroopale, kuivõrd mingil hetkel naasevad osa nendest inimestest tagasi Euroopasse koos uute sidemetega, oskustega ja radikaalsete äärmuslike ideedega.

Avramopoulose sõnul on Schengeni infosüsteem osutunud tõhusaks vahendiks teabe vahetamisel terrorismis kahtlustatavate isikute kohta. Lisaks toetab Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega ühtsete riskinäitajate väljatöötamist, mis võimaldaksid välispiiril tehtava kontrolli käigus kasutada vajalikke andmebaase.

“Paljud liikmesriigid tugevdavad oma õiguslikke vahendeid terrorismi eesmärgil toimuva reisimise ärahoidmiseks ja selle eest vastutusele võtmiseks,” ütles ta.

Avramopoulose sõnul on terrorismiaktidest ja muudest kuritegudest Euroopale lähtuva ohu kõrvaldamiseks eriti oluline hoida ära radikaliseerumist.

The post ELi kodanikest ISILi võõrvõitlejad on terrorismirisk Euroopale appeared first on Urmas Paet.

Mõni kuu tagasi ennustatud põgenikekriis on Euroopas käes. Kriis, mis ähvardab vale või aeglase käsitlemise korral lõhestada Euroopa Liidu, kasvatada pingeid ELi liikmesriikides ja liikmesriikide vahel. Tegemist on suurima põgenikelainega Euroopas pärast Teist maailmasõda ning keerulisima kriisiga Euroopa Liidule viimastel kümnenditel.

Paljud on näinud mõne päeva tagust fotot 3aastasest väikesest Süüria poisist Aylan Kurdist lebamas üksi ja surnuna Türgi rannal. Merre jäid ka ta paar aastat vanem vend ja ema. Austria maanteeveerelt leiti kaubik kümnete lämbunud põgenikega, seal hulgas lastega.

Need on vaid kaks maailma ette jõudnud traagilist näidet katastroofist, mis rullub lahti siinsamas Euroopa vahetus naabruses ning nüüd juba ka Euroopas. Ja mille põhjustega pole seni suudetud toime tulla. Kuigi ainuüksi Süüria kodusõja tagajärjed on sajad tuhanded hukkunud ja üle kuue miljoni inimese jäänud koduta.

Maailm, sealhulgas Euroopa on seni Süüria sõja lõpetamisel ning ISILi äärmuslaste peatamisel ehk rahu saavutamisel ebaõnnestunud. Rahu tuleb senisest aktiivsemalt püüda edasi nii Süürias, Iraagis, Liibüas kui paljudes teistes Euroopa vahetutes naaberriikides, sest vaid see on lahendus sõjapõgenike liikumise lõpetamiseks. Samas on sõja lõpetamise hoovad siiski kohalike pealike, mitte Brüsseli või Washingtoni käes.

Jah, tuleb senisest palju enam teha, et rahu saavutada, Lähis-Idas olevaid põgenikelaagreid paremini varustada, inimsmugeldajatest kurjategijatega võidelda ning otsida põgenike kohtlemiseks humaansemaid ja vähem ohtlikke viise. See kõik aga võtab aega ning mõju on aeglane. Inimesed on aga hädas ning meeleheitel nüüd ja praegu ning loodavad võimalusele päästa oma lapsi ja ennast ning alustada kuskil uut elu, mis poleks täis vägivalda. Ja tulevikus võimalusel kodumaale tagasi pöörduda. Sellele annab kinnitust see, et enne Süürias sõja puhkemist oli Süüriast pärit nn majanduspagulasi minimaalselt. Põgenikelaine kaasnes otseselt sõjaga ehk inimeste põgenemisega oma laste ja enda elu eest.

Aeg on otsas

Väikese Aylani elamata elu andis karmilt märku, et aeg on otsas. Euroopa liidritel pole otsustamist ja tegutsemist võimalik enam kuhugi lükata. Iga viivitatud päev teeb olukorda hullemaks. Tegelikult pole ka mingit selget põhjust, miks ELi riikide sise- ja justiitsministrid kogunevad alles 14. septembril ning valitsusjuhid veelgi hiljem. Põgenikekriis vajab kiiret reageerimist, sest lisaks sõjapõgenike kannatustele kahandavad ka pildid uppuvatest inimestest Vahemerel, lämbunutest kaubikus, meeleheitel rahvast Budapesti jaamas ka ELi oma kodanike usku ELi võimekusse tagada Euroopas endas inimõiguste kaitse.

Euroopa Liidule pole kiire tegutsemine paraku loomuomane, sest EL pole loodud kiiresti arenevate kriisidega toimetulekuks. EL soovib leida konsensust 28 liikmesriigi vahel ja see võtab aega ning sedagi eeldusel, et kõik liikmesmaad on otsustamiseks valmis ehk on piisavalt tahet. Selle hulka kuulub ka eeldus, et mõned Ida-Euroopa riigid lõpetavad põgenikud-pole-meie-asi-koalitsioonide loomise ning on valmis tegelikult panustama humanitaarkatastroofi ohvrite abistamisse, mitte ei piirdu formaalsete valvelausetega.Sõjapõgenike abistamisest keeldumine käib paljude eurooplaste inimväärikuse pihta.
Edasine põgenikekriisi süvenemine on ka vesi nii natsionalistlike kui Euroopa Liidu-vastaste poliitiliste jõudude veskile paljudes riikides ning seega muudab venitamine otsustele jõudmise juba lähitulevikus veelgi keerulisemaks.
Tänasest Euroopast teevad Euroopa need väärtused, mille pärast Eestigi soovis võimalikult kiiresti vaba maailmaga liituda. Inimõigused ja õigusriik ning austus elu vastu. Sellest tulebki edasistes otsustes lähtuda nii Brüsselis kui Tallinnas.

Palju kaasnevaid riske

Põgenikekriisi venimine kätkeb endas ka muid riske. Kui toimivaid otsuseid ei suudeta teha ning kriis paisub edasi, siis ilmselt kohe ei juhtu muudes valdkondades küll midagi, kuid õige pea on paistmas Schengeni vaba liikumise ruumi lõputuled. Formaalselt ja tuimalt on võimalik suhtuda ka vaesemate ELi liikmesriikide eelarvesoovidesse, tööjõu vabasse liikumisse ELi sees, aga ka Venemaa edasistesse möiretesse. Tänane ükskõiksus sõjapõgenike kriisi lahendamisele aktiivselt kaasa aitamisel mängib pigem varem kui hiljem valusalt kättekogu Euroopale. Ka Eestile.

Kui Ungari peaminister ütleb küüniliselt, et põgenikeprobleem on vaid Saksamaa mure, siis on see pikk samm ELi seesmise lõhkumise suunas. Põhjendades oma lauset sellega, et põgenikud tahavadki minna Saksamaale, mitte jääda Ungarisse, on veel lisaannus küünilisust. Kui Ungari on ametlikul tasandil teinud kõik selleks, et anda teada, kuidas sõjapõgenikud pole Ungaris teretulnud ning hoiak niigi palju läbi elanud inimestesse on pehmelt öeldes vaenulik, siis miks peaksidki need inimesed soovida jääda kohta, kus nendesse taas vaenulikult suhtutakse.

Euroopa Liidu ühe liikmesriigi pealinna Budapesti raudteejaama olukord, kus teiste põgenike seas ka lapsed magavad päevi ja päevi põrandal, ei räägi just liigsest abivalmidusest, rääkimata laste õiguste konventsiooni täitmisest.

Mida teha?

Mida siis ELi valitsusjuhid peaksid tegema? Ära tuleks muuta nn Dublini mehhanism, mis ütleb, et põgenikuga peab tegelema see liikmesriik, kuhu põgenik esimesena saabub. See ongi olnud suur osa ELi sisese probleemi sisust, sest Kreeka ja Itaalia vajuvad lihtsalt põgenikelaine all kokku. Samuti on selge, et kuigi kaua ei saa kesta olukord, kus viis ELi liikmesriiki annavad varjupaiga 75%-le sõjapõgenikest, samas kui mitmed teised üritavad Euroopa ühisest probleemist mööda vaadata.
Samuti tuleb ELi juhtidel leida lõpuks adekvaatne toimiv lahendus, kuidas sõjapõgenikke ELis inimlikult paigutada, et need inimesed saaksid oma eluga uuesti alustada ning ühelgi riigil poleks liiga suur koormus. On selge, et Euroopa Ülemkogu eelmise kokkusaamise otsused ei toimi, sest vaid selle mõne nädalaga on sõjapõgenike arv kiiresti kasvanud ning lisandunud on nendega ebainimlik ümberkäimine mõnes liikmesriigis.
Samas võiks silme ees hoida ka arve, millest räägime. Euroopas on 500 miljonit inimest. Sel aastal on sõjapõgenikke Euroopasse jõudnud 320 000. See pole 0,1 protsentigi Euroopa elanikkonnast. Saksamaa on teatanud valmisolekust võtta vastu 800 000 sõjapõgenikku ehk 1% oma rahvaarvust. See tähendab, et Euroopa saab tegelikult sõjapõgenike aitamisega hakkama. Kui on tahet.

Eesti ja sõjapõgenikud

Eesti puhul on seni räägitud sellise hulga sõjapõgenike abistamisest, mis on 0,01% Eesti elanikkonna suurusest. Ehk ühe lõõtsaga suurema liinibussi täis või üks lennukitäis. Eesti saab nende inimeste aitamisega ja neile uue alguse võimaldamisega hakkama. Saab ka mitme bussi- või lennukitäie inimeste aitamisega hakkama. Eelolevatel ELi ministrite kohtumistel peaks Eesti lähtuma tegeliku lahenduse leidmise võimalikkusest, sõjapõgenike aitamise tegelikust vajadusest ning Eesti tegelikust võimekusest. Pealegi pole senistel Ülemkogu otsustel niikuinii lootust senise sisuga püsima jääda.
Ka tuleb silmas pidada, et ELi läbikukkumine põgenikekriisi lahendamisel annab tagasilöögi neissegi valdkondadesse, mis on Eestile väga olulised. Kõik on kõigega seotud ning valikulisel solidaarsusel pole pikka iga.

Eesti poliitikud ja teised ühiskonnaliidrid peavad võtma aga selge initsiatiivi, et selgitada, arutada ning otsustada. Lähtudes sellest, et Eesti on südametunnistusega ja inimõigusi austav riik. Maha tuleb võtta eelarvamused ja hirmud, et koos võimalike suhteliselt väheste sõjapõgenikega saabub apokalüpsis.

Euroopa suurimas humanitaarkriisis tuleb tegutseda erakondadeüleselt võimalikult laia üksmeelega. Valitsus peab aitama kohalikel omavalitsustel leida parimad toimivad lahendused, et võimalikud Eestisse tulevad sõjapõgenikud saaksid ise oma eluga võimalikult kiiresti edasi minna – asuda tööle ja minna kooli. Eesti ühiskond saab sellega hakkama.
Oluline on ka see, millise hoiakuga me Eestisse saabuvaid sõjapõgenikke vastu võtame. On elementaarne, et ka inimese motivatsioon võimalikult kiiresti sulanduda ja töö leida, on seda suurem, kui ta tunnetab, et temasse suhtutakse sõbralikult. Vaenulik vastuvõtt tekitab hoopis midagi muud. See on lihtsalt inimlik.

Peaksime püüdma tõmmata ka joone nende vahel, kes on praegusel hetkel tuleviku pärast mõistetavalt mures ebaselguse tõttu, ja nende vahel, kes teadlikult kütavad vihakõnet. Sest üks, mis Eesti ühiskonda võib pikaks ajaks mürgitada, on vihakõned ning nii avalik kui varjatud sallimatus. Eriti kehv on see, kui vihakõnede leviku eest hoolitseb mõni poliitiline jõud. Sel juhul on tegemist aga lihtsalt poliitiliste kriminaalidega. Ka karistusseadustikku tuleks täiendada nii vihakõnede kui ähvarduste lubamatuse osas.

Olen kindel, et tegeliku pildi selginemisel ning eelarvamuste kokkukukkumisel on suur osa Eesti ühiskonnast valmis, et Euroopa Liit püsib jätkuvalt koos ka keerulistes olukordades ning ka Eesti panustab jõudu mööda sõjapõgenike aitamisse, andes neile võimaluse alustada uut vägivallahirmuta elu. Nii nagu paljud teised ühiskonnad suhtusid meie kümnetesse tuhandetesse kaasmaalastesse, kes Eestist eelmisel sajandil vägivallahirmus lahkusid.

Väikese Aylani ja tema paar aastat vanema venna Galipi elu jäi elamata. Isa mattis oma lapsed ja abikaasa Süüriasse. Riiki, kust nad sõja eest olid põgenenud. Meie siin Eestis saame ka aidata, et elamata jäänud elusid oleks vähem. Ilma kaastundeta pole me midagi väärt.

The post Ilma kaastundeta pole me midagi väärt appeared first on Urmas Paet.

Esitasin mõni aeg tagasi Euroopa Komisjonile arupärimise reisilennukite ohutuse teemal. On äärmusrühmitusi, kelle kasutuses olevad relvasüsteemid ohustavad reisilennukeid. Eelmisel suvel Ukraina kohal allatulistatud Malaisia reisilennuki tragöödia puhul avaldati imestust, et niinimetatud separatistide kasutuses on relvad, mille laskekõrgus võimaldab alla lasta normaallennukõrgusel lendavaid reisilennukeid. Paraku ei pruugi see olla ainuke piirkond, kus illegaalsetel üksustel on sellised relvad. See risk võib olla ka näiteks ISILi kontrollitavate alade kohal.

Euroopa Liit vajab seetõttu adekvaatset infot, kas ja millistel illegaalsetel relvarühmitustel lisaks niinimetatud Donbassi separatistidele võivad olla reisilennukeid ohustavad relvasüsteemid.

Euroopa Komisjoni liige Violeta Bulc ütles vastuses minu arupärimisele, et Euroopa Komisjoni eesmärk on leevendada üle konfliktipiirkondade lendavate lennukite riske. Ta viitas rahvusvahelise tsiviillennunduse kogukonnale, mis on seisukohal, et lennuettevõtjad vajavad parimat kättesaadavat teavet võimalike riskide kohta üle konfliktipiirkondade toimuvate lendude puhul. “Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) on alustanud tööd 12 punktist koosneva tegevuskava rakendamisel, mille eesmärk on leevendada üle konfliktipiirkondade toimuvate lendude riske,” ütles ta.

Bulc lisas, et ELis kooskõlastab Euroopa Komisjon teabevahetust liikmesriikide vahel, et teavitada lennuettevõtjaid tsiviillennundusega seotud võimalikest ohtudest konfliktipiirkondades ja nende kohal.

The post ELi eesmärk on leevendada üle konfliktipiirkondade lendavate reisilennukite riske appeared first on Urmas Paet.

The post Täna algav Euroopa Ülemkogu peab pakkuma lahendusi ka põgenikelainete põhjuste leevendamiseks appeared first on Urmas Paet.

Külastasin 6.-7. juunil europarlamendi delegatsiooni koosseisus Iraani. Visiidi eesmärk oli anda Euroopa Parlamendi poolne toetav tõuge saavutamaks Iraani ja lääneriikide kokkulepet tuumaküsimustes.

Lääneriikide tuumakokkuleppe saavutamine Iraaniga oleks esimene oluline samm Euroopa Liidu ja Iraani usalduse loomisel ja suhete edasiseks arendamiseks. Euroopa Parlament soovis delegatsiooni saatmisega Teherani suurendada usaldust ja anda tugeva signaali praegusel ELi ja Iraani suhetele olulisel hetkel.

Kohtusime Teheranis Iraani parlamendi esimehe Larijani, Iraani asepresidendi Ebtekari, Iraani parlamendi väliskomisjoni juhi Boroujerdi ja parlamendi konservatiivide juhi Jalaliliga.

Rääkisime lisaks tuumakokkuleppele ka ELi-Iraani suhetest, inimõiguste olukorrast Iraanis, Süüria kodusõja lahendusvõimalustest, terroriorganisatsiooni ISIL peatamisest, Afganistanist tulevast narkotransiidist, keskkonnakaitsest ja kliimamuutustest.

Nii ELi kui Iraani esindajad väljendasid sügavat muret ISILi tugevnemise pärast Iraagis ja Süürias ning katastroofilise julgeoleku- ja humanitaarolukorra pärast, mille on lisaks ISILile põhjustanud konfliktid Süürias, Jeemenis ja ka teistes piirkonna riikides. Pärast tuumeleppe sõlmimist võivad avaneda võimalused ELi ja Iraani tugevamaks koostööks konfliktide ja nende tagajärgedega tegelemisel.

Iraani külastanud Euroopa Parlamendi delegatsiooni kuulusid veel väliskomisjoni esimees Elmar Brock ning Andrej Plenkovic (Horvaatia), Richard Howitt (Suurbritannia), Josef Weidenholzer (Austria), Marietje Schaake (Holland), Klaus Buchner (Saksamaa).

The post Visiidil Iraanis appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Liit vajab adekvaatset infot, kas ja millistel illegaalsetel relvarühmitustel lisaks Venemaa toetatud nn Donbassi separatistidele võivad olla reisilennukeid ohustavad relvasüsteemid.

Eelmisel suvel avaldati Ukraina kohal allatulistatud Malaisia reisilennuki tragöödia puhul imestust, et nn separatistide kasutuses on relvad, mille laskekõrgus võimaldab alla lasta normaallennukõrgusel lendavaid reisilennukeid. Paraku ei pruugi see olla ainuke piirkond, kus illegaalsetel üksustel on sellised relvad. See risk võib olla ka näiteks ISILi kontrollitavate alade kohal.

Sellest tulenevalt küsisin Euroopa Komisjonilt, kas ja millised andmed on ELil selliste relvasüsteemide sattumisest äärmusrühmituste või teiste illegaalsete grupeeringute kätte, nagu näiteks ISIL või mõni muu, mis suudaksid normaallennukõrgusel lendavaid reisilennukeid tabada. Samuti küsisin Euroopa Komisjonilt, mida on sellise infoga ette võetud ning kas ja mil määral on sellist infot ja erinevates kriisipiirkondades valitsevat olukorda arvesse võetud Euroopa Liidu lennufirmade tegevuses ja lennumarsruutides.

The post Euroopa Liit vajab infot äärmusrühmituste kasutuses olevate ja reisilennukeid ohustavate relvasüsteemide kohta appeared first on Urmas Paet.