Euroopa Komisjoni asepresident ja ELi välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini vastas minu arupärimisele, mis käsitles ELi samme Eesti laevakaitsjate vabastamiseks, et EL toetab Eesti valitsuse jõupingutusi leida olukorrale lahendus kahepoolsetes läbirääkimistes India valitsusega.

Mogherini ütles vastuses, et EL jälgib tähelepanelikult Tamil Nadu kohtu poolt viieks aastaks vangi mõistetud Eesti ja Ühendkuningriigi kodanike olukorda.

Tema sõnul on viimaste kuude jooksul EL laevakaitsjate küsimuse India esindajatega mitmel korral tõstatanud. “Viimati tehti seda ELi-India 13. tippkohtumisel Brüsselis 30. märtsil. Nagu ELi-India tippkohtumise ühisavalduses öeldud, loodab EL, et mootorlaeva Seaman Guard Ohio juhtumis jõutakse nõuetekohase India menetluse käigus kiiresti lahenduseni,” lisas Mogherini.

Euroopa Liit peab suhetes Indiaga laevakaitsjate juhtumit järjepidevalt tõstatama, kuni olukord on lahendatud. Sellest tulenevalt küsisin Mogherinile esitatud arupärimises, mil määral ja kuidas käsitleti ELi-India tippkohtumisel Eesti ja Briti kodanike vabastamist. Samuti küsisin kuidas on EL edasi tegutsenud meie kodanike vabastamiseks, lähtudes ka Euroopa Parlamendi hiljutisest seisukohast, ja millised on edasised sammud suhetes Indiaga, et tagada Eesti ja Briti kodanike kojupääs.

The post EL peab suhetes Indiaga laevakaitsjate vabanemist järjekindlalt tõstatama appeared first on Urmas Paet.

Uurisin Euroopa Komisjonile saadetud pöördumises, kuidas kuue poliitvangi vabastamine Valgevenes mõjutab ELi edasisi suhteid Valgevenega ning kui kaugel on viisalihtsustuse kehtestamine Valgevene kodanikele ELi reisimiseks.

Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresident Federica Mogherini vastas, et kõigi poliitvangide vabastamine oli kaua oodatud samm, mis on oluline edasiminek püüdlustes parandada suhteid ELi ja Valgevene vahel.

Viisalihtsustus ELi ja Valgevene vahel on oluline samm, kuivõrd Valgevene elanike reisimise lihtsustamine ELi on parim viis tutvustada Euroopa väärtusruumi ning see aitab kaasa ka Valgevene ühiskonna avanemisele.

Mogherini selgitas, et välisasjade nõukogu julgustas ELi liikmesriike kuni viisalihtsustuslepingu sõlmimiseni kasutama viisaeeskirjadega ettenähtud paindlikkust, eelkõige viisataotlejate teatavate kategooriate puhul viisatasust loobumist ja selle tasu vähendamist. Kuigi Euroopa Komisjon sai läbirääkimisjuhised viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu sõlmimiseks Valgevenega juba 2011. aasta veebruaris, oli läbirääkimisi võimalik alustada alles kolm aastat hiljem.

Praegu on Mogherini sõnul ELi ja Valgevene viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu üle peetavad läbirääkimised lõpusirgel, kusjuures lahendada jääb ainult üks tehniline küsimus – Valgevene diplomaatiliste passide turvaelemente peetakse mitmes liikmesriigis ebapiisavaks.

“2015. aasta aprillis pakkus komisjon Valgevenele ekspertide tasandil abi vajalike muudatuste ettevalmistamiseks, et tõsta Valgevene väljastatud diplomaatiliste passide turvalisuse standardeid,” ütles Mogherini. “Viisalihtsustuslepingu heaks kiitmine on kavas niipea, kui allesjäänud tehniline probleem on lahendatud,” lisas ta.

The post ELi ja Valgevene viisalihtsustuslepingu üle peetavad läbirääkimised on lõpusirgel appeared first on Urmas Paet.

Ütlesin Euroopa Komisjonile saadetud pöördumises, et kuivõrd julgeolekuolukord on Euroopa Liidu vahetus naabruses pingestunud, on oluline, et EL tervikuna ja liikmesriigid pööraksid rohkem tähelepanu kaitsevõimele. ELil on kohane soovitada oma liikmesriikidele kaitsekulude adekvaatset taset, arvestades järjest keerulisemaks muutuvat julgeolekuolukorda.

Euroopa Komisjoni asepresident Federica Mogherini vastas, et kuigi erinevalt NATOst puudub ELil kindel kokkulepitud kaitsekulutuste tase, on see teema siiski juba mõnda aega päevakorras olnud.

Tema sõnul on ELi liikmesriikidel praegu võimalik lähtuda 2007. aastal heaks kiidetud koostööl põhinevatest vabatahtlikest ja ühistest kaitsekulutuste sihttasemetest. “Nende sihttasemete kohaselt tuleks 20% kogu kaitsekulutustest suunata varustuse hankimisele, millest 35% Euroopa koostöö raames toimuvale varustuse hankimisele,” ütles Mogherini. “Lisaks tuleks 2% kogu kaitsekulutustest suunata teadusuuringutele ja tehnoloogiale, millest 20% teadusuuringutele ja tehnoloogiale Euroopa kaitsepoliitika koostöö raames,” lisas ta.

Mogherini sõnul on kaitsekulutuste taseme määramine selgelt iga ELi liikmesriigi eesõigus. “EL võimaldab julgeoleku- ja kaitsealast koostööd kooskõlas aluslepingutega, austades seejuures liikmesriikide pädevust kaitse valdkonnas,” lisas ta.

EL on Mogherini sõnul käsitlenud järjest keerulisemaks muutuvat julgeolekuolukorda ja liikmesriikide ebapiisavaid kulutusi, nagu näiteks teadusuuringud kaitsevaldkonnas.

The post ELi riigid peavad kaitsekulutuste taseme ühtlustama appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Liit peab omalt poolt tegema kõik Vene annektsiooni lõpetamiseks Krimmis ning seetõttu on oluline, et ELi riikides registreeritud ettevõtted ei tegutseks Krimmis või koostöös Krimmi ettevõtetega.

ELi välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini ütles mulle saadetud selgituses, et kooskõlas Krimmi ebaseadusliku annekteerimise mittetunnustamise poliitikaga kehtestas EL piiravaid meetmeid takistamaks investeeringuid ja kaubavahetust Krimmi teatud sektorites.

“Investeeringukeeld hõlmab taristuprojekte transpordi, telekommunikatsioonide ja energeetika valdkonnas,” selgitas Mogherini. “Kaubanduskeeld puudutab transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorit, samuti nafta, gaasi ja mineraalide geoloogilist luuret ja tootmist,” ütles ta ning lisas, et EL on ka kehtestanud piirangud turismiteenustele, näiteks kruiisilaevadele. Meetmed kehtivad isikute ja üksuste suhtes ELi jurisdiktsioonis.

Mogherini lisas, et käesoleva aasta juunis pikendas EL Krimmi puudutavaid sanktsioone kuni 2016. aasta juunini.

“ELi äriühingute teavitamiseks piirangutest on EL spetsiaalse kirjaliku teabe, mis saadeti liikmesriikidele ja ELi ettevõtjate katusühendustele palvega, et need levitaksid seda oma liikmete seas, ning muudele huvi väljendanud sidusrühmadele,” lisas ta.

Ühtlasi rõhutas Mogherini, et sanktsioonide rakendamine on peamiselt liikmesriikide ja liikmesriikide pädevate asutuste ülesanne.

The post ELi riikide ettevõtted peavad järgima tegutsemispiiranguid Krimmis appeared first on Urmas Paet.

Eileõhtune Euroopa Liidu siseministrite kohtumine valmistas Euroopa Komisjonile, ÜRO põgenikeorganisatsioonile ja paljudele ELi liikmesriikidele pettumuse, sest põgenikekriisile toimivat lahendust ei leitud.

Tänasel Euroopa Parlamendi väliskomisjoni kohtumisel Euroopa Komisjoni liikmete Federica Mogherini ja Dimitris Avramopoulosega ning ÜRO põgenikeorganisatsiooni juhi António Guterresega tuli selgelt välja tõsine pettumus mõnede liikmesriikide osas, kes eile Euroopa Komisjoni ettepanekud põgenikekriisi leevendamiseks tagasi lükkasid.

See tähendab, et põgenikekriis süvendab pingeid ELi liikmesriikide vahel edasi ning üksmeele puudumine põgenikekriisile inimliku lahenduse leidmise osas hakkab edasi kanduma ka teistesse ELi valdkondadesse. Ainult üksmeel ELis võimaldab edasi minna nii edasiste aastate eelarvetega, millest osad riigid saavad rohkem ja teised maksavad rohkem, kui ka julgeolekupoliitiliste küsimustega.

Seoses põgenikekriisist tingitud piirikontrolli taastamisega osadel ELi sisestel piirilõikudel on kasvav surve ka Schengeni süsteemile ja isikutevabale liikumisele. ELi seesmise lõhenemise saab peatada kiire kokkulepe põgenikekriisi lahenduste osas, et kõik liikmesriigid tunnetaksid teiste tuge neile keerulises olukorras.

The post Põgenikekriisile lahenduste mitteleidmine suurendab pingeid ELi liikmesriikide vahel appeared first on Urmas Paet.

Juhtisin Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini tähelepanu sellele, et Kesk-Aasia riigid on üha suurema poliitilise, majandusliku ja julgeolekuga seotud surve all. Venemaa avaldab neile survet, et nad ühineksid Euraasia Liiduga. ISIL ohustab nende riikide julgeolekut järjest enam. Seoses sellega peab EL senisest palju enam Kesk-Aasia riikidesse panustama.

Ka Eesti võiks laiendada arengukoostööalast tegevust Kesk-Aasia riikidesse, kus usaldus Eesti suhtes on suur. ELi praegust Kesk-Aasia strateegiat tuleb oluliselt tõhustada ja konkreetsemaks muuta ning seda tuleb igas Kesk-Aasia riigis eraldi rakendada.

Mogherini ütles oma vastuses, et ELi eesmärk on jääda Kesk-Aasiale usaldusväärseks ja pikaajaliseks partneriks. “EL on otsustanud suurendada kuni 2020. aastani Kesk-Aasiaga tehtava koostöö eelarvet. Muudetud Kesk-Aasia piirkonnastrateegias toonitab EL üha suurenevaid erinevusi viie riigi vahel,” ütles ta.

EL püüab Mogherini sõnul ka edendada usaldusväärsemat investeerimiskeskkonda, kohtureformi ja korruptsioonivastast võitlust Kesk-Aasias. “EL jätkab koostööd inimõiguste, õigusriigi põhimõtte ja hea juhtimistava vallas,” ütles ta. “Lisaks tugevdatakse koostööd julgeoleku ja stabiilsuse ning loodusvarade säästva majandamise alal. EL kohandab oma meetmeid vastavalt uutele tuvastatud probleemidele ning arendab edasi algatusi rände, terrorismivastase võitluse ja piirijulgeoleku vallas,” lisas Mogherini oma vastuses.

The post EL ja Eesti peavad seoses kasvavate riskidega Kesk-Aasia riikidesse rohkem panustama appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Liidu väliasjade kõrge esindaja Federica Mogherini ütles vastuses minu arupärimisele, et Euroopa Liit hindab praegu, kas ja millist abi saaks Ukrainale suurendada.

Küsisin arupärimises ELi välisteenistuse seisukohta ELi tugevama missiooni saatmise kohta Ukrainasse ning taotluse tegemise kohta ÜROle rahuvalvejõudude saatmiseks Ida-Ukrainasse, kus vaherahu rikutakse iga päev kümneid kordi.

Mogherini vastas, et hiljutisel ELi-Ukraina tippkohtumisel kuulutas EL välja hindamisotstarbelise tsiviilmissiooni Kiievisse, et uurida võimalusi anda rohkem toetust. “See Euroopa välisteenistuse kõrgetasemeline missioon toimus mais,” ütles Mogherini. “Selle põhjal hinnatakse, kui tulemuslik on toetus, mida EL juba praegu annab, sealhulgas tsiviiljulgeolekureformi ja OSCE erakorralisele vaatlusmissioonile antava toe osas.” Ta lisas, et samuti hinnatakse ELi toetuse suurendamise võimalusi. Mogherini lisas oma vastuses, et Minski kokkulepete kiire ja täielik rakendamine kõigi poolte poolt annab võimaluse liikuda Ida-Ukraina konfllikti jätkusuutliku poliitilise lahenduse saavutamise poole.

Konflikt Ukrainas nõuab rahvusvahelist sekkumist. Vaja on kindlustada kaduma kippuvat relvarahu ja lubada riiki ÜRO rahuvalvejõud või mitmekordistada OSCE missiooni. Need sammud peataksid vägivalla ja aitaksid ära hoida Ukraina edasise territooriumikaotuse. Kui õnnestuks vägivald peatada, alles siis saaks pidada tegelikke poliitilisi läbirääkimisi konflikti lõpetamiseks, Ukraina kontrolli taastamiseks oma piiride üle ning Ukraina saaks ise vabalt langetada otsuseid oma tuleviku üle.

The post Euroopa Liit hindab võimalusi anda Ukrainale senisest rohkem toetust appeared first on Urmas Paet.

ELi välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini vastas minu ja europarlamendi liberaalide fraktsiooni esimehe Guy Verhofstadti pöördumisele Estoni Kohveri vabastamise teemal, et jälgib Kohveri juhtumit ning et Euroopa välisteenistus käsitleb Kohveri röövimist ja ebaseaduslikku kinnipidamist kõikidel olulistel kohtumistel Venemaa kolleegidega. “Jagan teie muret seoses Kohveri röövimise ja kinnipidamisega, mis on kestnud juba üle kaheksa kuu,” ütles Mogherini oma vastuses. “Jätkan Eston Kohveri viivitamatu vabastamise ja tema turvalise kojunaasmise nõudmist,” lisas ta.

Kohveri ebaseaduslikku kinnipidamist tuleb hoida rahvusvahelise tähelepanu ja surve all kuni tema vabastamiseni.

Mogherini kinnitas, et tema pressiesindaja on välja andnud kaks avaldust Kohveri juhtumi teemal – ühe septembris 2014 ja teise märtsis 2015, milles Mogherini väljendab muret Kohveri röövimise ning tema kinnipidamistingimuste pärast, sealhulgas adekvaatse õigusabi ning õiglase kohtumenetluse puudumise pärast. “Euroopa Liidu delegatsioon Moskvas on olnud korduvalt ühenduses Venemaa ametivõimudega, paludes juhtumi kiiret lahendamist. Viimati tõstatas Eston Kohveri küsimuse Euroopa välisteenistuse peasekretäri asetäitja Helga Schmid asevälisministrite tasemel toimunud kohtumisel oma visiidil Moskvasse 17. aprillil,” ütles Mogherini.

Palusime ühiskirjas Mogherinil käsitleda Kohveri röövimise ja ebaseadusliku kinnipidamise probleemi kõikidel kahepoolsetel ja mitmepoolsetel kohtumistel Venemaa ametivõimudega ja teha endast kõik oleneva Eston Kohveri vabastamiseks.

Ühiskiri pööras Mogherini tähelepanu ka sellele, et Eston Kohveri röövimisega on Venemaa ametivõimud rikkunud rahvusvahelist õigust, kuivõrd Venemaa julgeolekuametnikud sisenesid ebaseaduslikult Eesti territooriumile ja röövisid Eesti kodaniku.

The post ELi välisasjade kõrge esindaja kinnitas tegutsemist Eston Kohveri kojunaasmise nimel appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini vastas europarlamendi saadikute küsimusele, kas Mogherinil on kavas nõuda nn Donetski ja Luganski rahvavabariigi terroriorganisatioonide loetellu lisamist. Tema sõnul on ELi liikmesriigid küsimust arutanud, kuid ei ole teinud otsust.

Nn Donetski ja Luganski rahvavabariigid rahvusvahelisse terroriorganisatsioonide nimekirja lisada, sest see tähendaks nende nimetamist õige nimega. Need organisatsioonid tegutsevad vägivalda kasutades Ukraina suveräänsuse ja terviklikkuse vastu ning nende tegevuse tõttu on hukkunud tuhandeid inimesi.

Mogherini ütles vastuses, et täiendavat tähelepanu tuleks pöörata Ida-Ukraina ebaseaduslike relvastatud võitlejate võimalikule kandmisele terroriorganisatsioonide loetellu. Euroopa Nõukogu otsus kanda üksus terrorirühmituste loetellu tuleb võtta vastu ühehäälselt. Sellise otsuse tagajärjel külmutataks üksuse varad ELis ja keelataks rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemine EList.

Mogherini lisas, et seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust õõnestava või ohustava tegevuse suhtes kehtestatavate piiravate meetmetega otsustas nõukogu 25. juulil 2014 külmutada nn Donetski Rahvavabariigi ja nn Luganski Rahvavabariigi varad ELis ning keelata neile varade kättesaadavaks tegemise EList.

The post Ida-Ukraina nn Donetski ja Luganski separatistide terroriorganisatsiooniks kuulutamine vajab kõigi ELi riikide konsensust appeared first on Urmas Paet.

Ei ole aktsepteeritav, et India Ülemkohus venitab Eesti laevakaitsjaid puudutava kohtuotsusega. On täiesti arusaamatu, miks ülemkohus niimoodi venitab. Seetõttu ei saa mehed ka endiselt Indiast lahkuda. Neilt on juba rohkem kui poolteiseks aastaks võetud võimalus tööd teha ja oma perekondade juurde minna ning lisaks on mitme mehe tervis märgatavalt halvenenud. Mehed tuleb viivitamatult koju lubada.
Olen korduvalt pöördunud ELi välisasjade kõrge esindaja Mogherini poole Indias viibivate Eesti laevakaitsjate küsimuses. Mogherini vastas viimati, et EL on selle küsimuse viimastel kuudel India esindajatega mitu korda tõstatanud ja et EL suhtus positiivselt laeva MV Seaman Guard Ohio 35 meeskonnaliikme õigeksmõistmisse eelmise aasta juulis Madrasi kõrgema kohtu poolt ning on jälginud pingsalt Tamil Nādu politsei poolt India ülemkohtule esitatud kaebusega seotud sündmusi. Samuti kinnitas Mogherini, et EL pöörab jätkuvalt vajalikku tähelepanu kõnealusele ja muudele kohtuasjadele, mis on seotud ELi kodanikega, kes on Indias kinni peetud.

Llaevakaitsjate küsimust tuleb jätkuvalt rahvusvahelise tähelepanu all hoida kuni Eesti ja Briti laevakaitsjad koju saavad. Teema peab olema laual ka kõigil ELi-India kohtumistel.

The post Eesti laevakaitsjate vabastamine peab olema laual kõigil ELi ja India kohtumistel appeared first on Urmas Paet.